|
|
 |
| |
Lisatud: 08.03.2010
Artiklit loetud 2400 korda
Piinlikuvõitu kuulujutt vihjab Eesti kaitsejõudude ksenofoobiale: venelasel olla hulga raskem aega teenima pääseda ning sõjaväelist karjääri teha.
Eesti kutsealuste kehvast tervisest on viimastel aastatel ajakirjanduses päris palju juttu olnud. Küll spordivad noored vähe, küll ei kõlba nende füüsilise ja vaimse tervise tase aega teenima hakata ning riiki kaitsma õppida.
Põnev info diskreetse teema kohta jõudis Nelli Teatajani ühe daamide teeõhtu järel, kus ühe osaleja algatusel läks jutt Eesti sõdurite tervisele. Nimelt ei saanud üks teelaualistest (hariduselt õpetaja) aru, kuidas see noorte eestlaste tervis ikka nii kehva on, nagu igal pool räägitakse - tema koolis jagub noort spordilootust süle ja seljaga.
Kaitseväega seotud daam aga viskas seepeale hooletu elegantsiga, et märkimisväärne hulk ajateenistuseks kõlbmatuid noormehi on pärit vene peredest.
"Eestit kaitsma neid nagu nii väga ei taheta, nii leitaksegi sellel ja teisel olevat mõni tervislik veakene, mis ajateenistuse võimatuks muudab," selgitas ta.
Nelliga seotud teejoojal läksid kõrvad piltlikult öeldes kikki. Kuidas, palun? Kas Eestis kasvanud ja hariduse saanud vene poiss polegi siis sobilik ajateenija?
Perekondlik taust luubi all
Nii olulisel teemal nagu ajateenijaks pääsemine vaadeldakse iga vene noormeest eraldi ning üsna põhjaliku luubi all, kinnitab anonüümsust palunud allikas. "Suurem tõenäosus on kaitseväkke pääseda neil, kelle üks vanematest on eestlane. Kuid ka nende puhul on enam kui tõenäoline, et teenimiskohaks saab pigem sisemaa kui piir. Mitte keegi sellest ei räägi, kuid suhtumise erinevus on olemas. Kusjuures mitte poiste endi vahel. Juhtuvad eestlane ja venelane ajateenistuses koos olema, võib seda pidada suurepäraseks integreerumisvõimaluseks - ei saa välistada, et sõprus lõimub eluks ajaks."
Ka pole jutustaja kuulnud, et ajateenijate hulgas märkimisväärsel hulgal rahvuslikke konflikte oleks: keskmine sõdur olla üsna mõistlik tegelane, kes tühjast tüli ei tõsta ning rohkem endale ja ülesannetele kui kaaslaste kiusamisele keskendub.
"Pigem on see ebamäärane tõrjuvus juhtkonna hulgas, keskastme juhtidest alates ning ülespoole," märgib ta.
Nimesid ta ei ütle ja juhtumitest ei räägi. Need võiksid juba talle enesele viidata ning siis - hüvasti turvaline töökoht, uus isiklik masu on alanud.
Jalajälgede juhtum
Dima (20) on vene noormees, kelle portfellis on paber, et tervislikel põhjustel ta aega teenima ei pääse.
Noormees tunnistab, et veidi kummalise mälestuse jättis komisjon talle küll. Vene keskkooli lõpetanud Dima räägib eesti keelt peaaegu puhtalt ja õpib praegu kõrgkoolis tehnilisel erialal. Eesti keeles. Kodakondsuselt on ta Eesti kodanik.
"Olen alati sporti armastanud ja teinud, lemmikalad on jalgpall ja poks. Tahtsin kindlalt ka kaitseväkke minna, minu meelest mees ilma sõjaväelise kogemuseta pole üldse õige mees. Läksin end arvele võtma, pärast uuringuid aga kuulsin, et mul olla lampjalad. Loomulikult olin väga pettunud."
Dima jõi paar päeva ning alles siis söandas juhtunust pruudile rääkida. Too kuulas kallima ära, tegi pai ja ütles mõnda aega hiljem, kui noormees duši alt tuli: "Aga sa vaata oma jälgi põrandal... Ei ole ju lampjala jäljed... Mina seda asja päris nii ei jätaks..."
Dima vaatas. Ei olnud jah lampjala jäljed. Pani siis jala valge paberi peale ja joonistas kontuurid üles - nii, nagu väikesed lapsed teevad. Ning läks nende kontuuridega teda läbi vaadanud arsti juurde tagasi. Et kus see lampjalgsus siis...?
Seejärel uuriti ja mõõdeti Dimat veel kord ning avastati, et selgroog olla tibake kõver. Isegi röntgenipilti näidati.
"Ega ma mingi anatoom ei ole," tunnistab Dima. "Äkki oligi tiba kõver...? Selgroogu juba pruudi abiga paberile ei joonista, nii tuligi ajateenistusest loobuda. Õnneks sai koolist uus hea väljakutse. Sporti teen ka edasi - jalgpalliväljaku ning poksiringi jaoks on mu tervis piisavalt hea."
Kas Dima võib olla peidetud ksenofoobia ohver? Ei tea ning ei saagi teada. Küsimus on, vastust mitte.
Dima ise tunnistab, et tal on mitu sportlasest sõpra, samuti siinse kodakondsusega, kes samuti tervislikel põhjustel kaitseväkke pole pääsenud.
"Aga samas ei julgeks keegi meist diagnoose otseselt ka vaidlustada," ütleb ta kurvalt.
"Me ei diskrimineeri!"
Nelli reporter, kes vastava teemaga kaitseressursside ameti poole pöördus, oli vastustes tegelikult juba ette veendunud.
No milline riigiasutus annaks teada, et jaa, meie siin põhiliselt rahvuse (või soo või seksuaalsuse või nahavärvi või mille tahes) alusel ahistamisega tegelemegi?!
KRA pressiesindaja Ele Rõigas kinnitab, et Eesti Vabariigi kodanikel rahvuse järgi vahet ei tehta. Kodakondsus on aga kohustuslik ning kõik ajateenistusse pürgijad peavad läbima arstliku kontrolli.
"Mina meie tohtrite pädevuses ei kahtle," on Ele Rõigas veendunud. "Kutsealuse terviseseisundit hindab eriarstidest koosnev komisjon (perearst või üldarst, kirurg või ortopeed ning psühhiaater). Arstlikus komisjonis läbib kutsealune erinevad laboratoorsed ja röntgenoloogilised uuringud. Terviseseisundi hindamisel võetakse arvesse ka isiku selgitusi ning tema poolt omal algatusel lisaks perearsti tõendile esitatud meditsiinidokumente. Vajaduse korral suunab arstliku komisjoni esimees kutsealuse lisauuringutele."
Kummaliste kuulujuttude kohta vene poiste tõrjumisest ei oska ta midagi öelda: "2009. aastal asus ajateenistusse 2895 kutsealust. Kõigist 2009. aastal tehtud kaitseväeteenistuse kõlblikkuse määramise otsustest moodustas mittekõlblike otsuste osakaal ligi kolmandiku. Rahvusest sõltuvat statistikat Kaitseressursside Amet ei kogu, mistõttu ei oska me öelda, palju vene noormehi eelmisel aastal ajateenistusse asus."
Sõjaväeline haridus venelastele kättesaadav
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Kõrgema Sõjakooli pressiesindaja Karin Kanarik kinnitab, et venelased on Kõrgemasse Sõjakooli oodatud küll, nagu ka muudest rahvustest eestimaalased.
"Piirangud on, aga siin pole vahet, mis rahvusest kooli pürgija on. Me nõuame Eesti kodakondsust, läbitud ajateenistust ning eesti keele riigieksamit," ütleb ta.
Kool hoolitseb kadettide eest hästi - lisaks igakuisele riiklikule stipendiumile (7900 krooni) on tagatud tasuta majutus ja riietus, nende käsutuses on hästi varustatud jõusaal ning saun.
Karin Kanarik palub koolist ning venelaste teemast huvitatutel külastada Kõrgema Sõjakooli kodulehekülge. Märksõnade alt "Tule külla" ja "Päev kadetina" saab lugeda sõjakoolist huvitatud koolinoorte muljeid, nende hulgas on ka vene rahvusest noormehi.
Anne-Mari Alver
Ragnar Teeveer
 Illustreeriv pilt (A. Pärtel) |
|
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
