|
|
 |
| |
Lisatud: 08.03.2010
Artiklit loetud 1986 korda
Mari (33) on kiire eluviisiga inimene ning söögitegemist eriti ei armasta. Seepärast otsustab ta sageli valmistoitude kasuks.
Teda on aga väga häirima jäänud arvamus, nagu rikuks ta sel kombel nii enda kui oma pere tervist.
„Minu tööpäevad kestavad kella viieni, pärast seda on kohe tarvis lapsele lasteaeda järele kiirustada," jutustab Mari. „Lasteaed ja töö on enam-vähem samas kandis, meie kodu jääb aga üsna kaugele linnast välja, seega enne kuut-poolt seitset kojujõudmine pole reeglina kuidagi mõeldav. Selleks ajaks oleme kõik väga näljased, ka mees, kes jõuab koju umbkaudu samal kellaajal või veelgi hiljem. Muidugi olen enamikul päevadest siiski välja mõelnud mõne toidu, mille valmistamiseks palju aega ei kulu - midagi hakklihast või spagetid või mingi kanakaste vms. Vahel olen teinud nädalavahetusel valmis mingi roa, mida saaks siis ka nädala sees süüa. Sellega on küll paraku nii, et ega mu mees ega laps naljalt rohkem kui kaks päeva järjest sama toitu ei taha.
Üsna sageli aga olen läinud kergema vastupanu teed ja võtnud poest mingit valmisrooga. Saab kohe kõhu täis ja vaaritamisvaev jääb ära. Igati tänuväärne lahendus minu meelest. Paraku olen ma selle harjumusega paljudele nii-öelda hambusse jäänud.
Kolleegid pidasid loengut
Alles hiljaaegu tuli kolleegidega juttu sellest, mida keegi perele õhtuks tavatseb valmistada ning mina siis julgesin mainida, et ega ma väga suur söögitegija pole ning ostan vähemalt paaril korral nädalas valmistoitu. Seepeale hakkasid kaks vanemat naisterahvast teineteise võidu tänitama, et see ikka küll üks õige asi ei ole. Küll ei kõlbavat valmisroad maitse poolest süüa, küll olevat nad kahjulikke aineid täis ja mis kõik veel. Olin hämmeldunud - kes nad enda arust on, et tulevad mulle pidama loengut sellest, mida ma võin süüa ja mida mitte?
Olgu, kolleegid kolleegideks. Aga ka mu oma ema on seda harjumust kritiseerinud. Tema meelest rikun ma sel kombel oma pere ja iseäranis lapse tervist. Ühesõnaga, ma olen halb ema, kuna ei jaksa iga päev toitu vaaritada?! Säärane suhtumine ajab lausa kurjaks. Ta teab väga hästi, et ma ei topi oma lapsele igapäevaselt viinereid ja pihve ega friikartuleid sisse, vaid asi piirdub paar korda nädalas kvaliteetse valmistoidu ostmisega. Kuna töötan kesklinnas, ostan toidud enamasti kas Stockmannist või Kaubamaja toidumaailmast ning sealt leiab vägagi korralikku sooja sööki. Vahel käime ka hoopis kuskil väljas söömas.
Ema = kokk?
Kohati jääb mulje, et heaks emaks peetakse üksnes seda, kes lakkamatult koristab-küpsetab-vaaritab. Minu oma emagi on eluaeg just selline olnud. Paraku ei saa mina sinna midagi parata, et söögitegemissoont mulle eriti antud pole ning ega ma seda protsessi sugugi ei armasta kah. Teen muidugi ja üldiselt süüakse need road ka heameelega ära nii mehe kui lapse poolt, kuid seada endale mingiks reegliks, et jumala pärast mitte kunagi ei tohi endale elu kergemaks teha... Ma ei tea, pereema on ka inimene. Päris huvitav oleks teada, kas teistes peredes ei osteta, nui neljaks, tõesti mitte iialgi mõnda valmistoitu? On's need tõesti mõeldud ainult üksikutele poissmeestele ja mina olen ainus „paha" pereinimene, kellele see lahendus meeltmööda on?"
Anna-Britt Gnool
 Illustreeriv foto (A. Pärtel) |
|
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
