|
|
 |
| |
Lisatud: 07.02.2010
Artiklit loetud 1654 korda
Iidsete kultuuride rituaalidest ja müstitsismi pärusmaalt alguse saanud tätoveerimiskunst on tänaseks jõudnud massidesse.
Oma keha erinevate sümbolite ja piltidega kaunistamiseks ei pea enam džunglist šamaani otsima või Siberi vangilaagrisse sattuma. Nelli Teataja käis moodsas tattoo-stuudios uurimas, kuidas töötavad tänapäeva meistrid ja millist kunsti nad rahva nahale jäädvustavad.
Üle kivide, kändude ja vintis külamehe
31aastane Eero, kunstnikunimega Nagy, on tätoveerimisega tegelenud juba kümme aastat.
"Kunagi tuli sõbra onu vanglast välja ja näitas meile igasuguseid ägedaid pilte," meenutab Nagy, kuidas ta joonistamise juurest tätoveerimise juurde jõudis. "Siis panime ise aparaadi kokku ja surematu kunst hakkas sündima!"
Kuidas noor ja kogenematu tätoveerija oma oskused omandas? Kelle peal kätt harjutada, kui kirurgi täpsusest veel puudu tuleb, aga masina küljes kustukummi pole?
"Ideaalis tuleks muidugi ühendust võtta mõne stuudioga ja leida meister, kes on nõus sind juhendama. Mina ise näiteks kedagi õpetada ei viitsi, mul ei ole selle jaoks kannatust," tõdeb algusest peale kõike omapäi õppinud Nagy.
"Mul oli harjutamiseks üks tüüp. Kui veel Pärnumaal elasin, oli seal üks külamees, kes oli pidevalt juua täis ja tahtis alati endale tattood saada. Tegin talle alguses mingi jube kohutava junni," räägib kunstnik muigelsui.
"Ajapikku sai täiustatud nii oskusi kui ka aparaati. Nii see käibki - üle kivide ja kändude," võtab ta õpinguaastad kokku.
Sõda, nälg ega ikaldus tätoveerijalt leiba ei võta
Täna on Nagyl Tallinnas soliidne stuudio. Seinad on täis efektseid maalinguid, kavandeid ja fotosid tehtud töödest. Mugava diivani ääres laual seisab virn tattoo-teemalisi ajakirju.
Kõlaritest paiskub üksteise järel välja Guns N' Roses´i suurimaid hitte. Slashi kitarrile pakub järjepidevat konkurentsi nõelaga aparaadi surin.
Korralike masinate hinnad algavad Nagy sõnul neljast tuhandest kroonist. Vingemate disainiaparaatide eest tuleb välja käia keskklassi auto hind.
Täna joonistab Nagy kliendi seljale hiiglaslikku tiiba, mille piirjooned ja osa sisust valmisid juba eelmisel päeval. Kolm tundi tehtud tööd jagub kunstniku hinnangul veel vähemalt kahekümneks.
"Heal päeval on neli tööd päevas, aga kui on suurem töö, siis ma üle ühe ei võta. Muidu oled pärast sellest väsinud - ei jaksa enam väikseid korralikult teha ja hakkad vigu tegema," tunnistab mees.
"Tattoo on selline asi, et olgu sõda, nälg või ikaldus - kui tahad, siis teed selle ikka ära," nendib Nagy, kes vaatamata raskele ajale klientide puuduse üle nuriseda ei saa.
Hetke pärast astubki üle läve soliidne vuntsidega vanahärra ning ulatab kunstnikule koera pildi, mis varsti tema õlapiirkonnas asetseva tribal-mustriga ühte sulatatakse. Papile näkku vaadates ei oskaks ealeski arvata, et jope varruka all peidab end kurjakuulutav lohemadu.
"Kui kümme aastat tagasi arvati, et iga tattooga mees on vang või rets, siis eile käis siin näiteks üks keskealine daam ja lasi endale värvilise liblika teha! Rahvast on seinast seina," kommenteerib Nagy muutusi ühiskonna suhtumises iidsesse kunsti.
Hieroglüüfid pole enam moes, küll aga põdrad
Kõige hullemaks peab kunstnik kliente, kes millestki midagi arvata ei oska. "Need, kes tulevad jutuga, et tahaks mingit pilti, aga ei tea millist, ei tea kuhu ja ei tea kui suurt. Ütlevad lihtsalt, et tehku ma midagi ägedat."
"Harilikult ma ikka visandan midagi kliendi tellimuse või idee põhjal ja siis arutame pildi koos läbi, aga kõiki tellimusi ma kindlasti ei täida," seletab Nagy.
"Keegi tuleb ja tahab mingit iks-sümbolit, mida ta ilmselgelt ei kanna välja. Näiteks tuleb noor inimene ja tahab haakristi, aga näost on näha, et ta ei suuda seda põhjendada või selle eest seista, siis ma ikka ei tee," räägib vastutustundlik mees, miks ta mõne kliendi koju järele mõtlema saadab.
"Naisterahvastele tagumiku peale kavaleri nime ja muid selliseid totrusi ma ka ei teosta," lisab Nagy, aga tõdeb, et selliseid soove ikka jagub.
Hieroglüüfidega enese väljendamise moeröögatust Nagy ei mõista. "Miks peaks üks põhjamaa inimene laskma hieroglüüfe teha? Sama hästi võiks eesti mees lasta omale mauri mustri näkku joonistada. Kui tingimata on tarvis midagi sellist teha, tehku siis hoopis ruune!" arvab Nagy, kuid tunnistab, et õnneks hakkab hieroglüüfivaimustus viimasel ajal üle minema.
Kõige jaburama täidetud tellimusena meenutab Nagy kaht meest, kes otsustasid mitmenädalase joomingu tulemusena mõlemad käe peale põdrasarved ja selgitava teksti "moose" (inglise keeles "põder") tätoveerida.
Ragnar Teeveer
 Tätoveerimine õitseb isegi nälja ajal |
|
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
