Abielumees: „See oli kõigest suudlus, ja nii palju jama!“

02.12.2018 11:20
Mariina Rein
Kommentaarid
2
Foto:

Martin on 34aastane abielus mees ja tütre isa. Ta arvas, et tema elus on kõik hästi: tore naine, armas tütar, ­tasuv töö ja lahe ­sõpruskond, milles käiakse üksteise sünnipäevadel ja suvel ühistel välja­sõitudel.

Sõpruskond mängis vahel lauamänge ja vahel ka vallatumaid mänge, kus näiteks naised istusid diivanil reas ja kinniseotud silmadega mehed pidid järjest naiste põlvi katsudes ära tundma, milline on tema kaasa põlv. See kõik oli tegelikult süütu meelelahutus.
Ühel peol kodulähedases pubis olid kõik väga hoos noolemänguga, Martin aga istus omaette. Tema juurde istus sõbra naine Grete ja nad hakkasid mõõdukalt joonutena ootamatult avameelselt rääkima oma elust ja ka sellest, kuidas nad vahel igatsevad väga ära kodust. Keegi ei tulnud nende juurde ja nad vestlesid nagu armunud.
Martin tundis äkki tugevat tõmmet ja sai aru, et ka Grete vaatas teda hoopis teistmoodi kui varem.

Teistmoodi pilk ja hoogne pidu
Pärast seda õhtut hakkas Martin otsima võimalusi, et Gretega kas või juhuslikult kohtuda. Kuna nad elasid lähestikku, polnud see raske. Siis jäid nad tänavale kauaks rääkima ja teineteise seltsi nautima.
Martini peas käis igasugu uitmõtteid, et kui ta tõesti tõsiselt armuks Gretesse, aga see mõte läks üle. Nad mõlemad olid abielus ja lapsevanemad.
Mõni kuu pärast seda, kui Grete Martinit teistmoodi pilguga oli hakanud vaatama, pidas Grete mees 35. sünnipäeva oma kodus. Tihti käisid nad pubides või bowlingusaalis, aga seekord oli siis kodune pidu. Kuna nende laps oli haige, läks Martin peole üksi. Tema ja Grete pilgud kohtusid tihti. Martin oleks tahtnud ta oma embusse haarata ja ükskõik kuhu viia. Mida rohkem ta alkoholi tarvitas, seda vallatumaks mõtted muutusid.

Ta oli seda nii väga oodanud
See pidu kulges üldse hoogsalt, inimesed jäid kiiresti purju ja hakkasid paarikaupa lahkuma. Kui Martin oli jäänud sünnipäevale vaid koos ühe abielupaariga, läksid Grete ja tema mees köögis millegipärast sõnelema. Nad ei karjunud, aga oli kuulda, kuidas nad sõnadega teineteist salvasid. Grete mees oli juba väga purjus ja teatas peagi, et läheb magama. Grete istus natuke aega pärast seda diivanil tihedalt Martini külje vastu. Martin tundis tema lausa tulist keha enda vastas. Külla jäänud abielupaar sai ilmselt aru nende vastastikusest tõmbest ja nad tõusid lahkumiseks.
Grete saatis külalised ukseni, tuli suurde elutuppa tagasi, istus Martinile sülle ja hakkas teda suudlema. Marin mõtles ainult hetke, et ta on ju Grete kodus ja tema mees magab kõrvaltoas, aga ta surus Grete tugevasti enda vastu ja tõstis Grete jalad oma tagumiku ümber. Ta oli ju nii väga oodanud selle naise lähedust.
Äkki ütles keegi kiretu uimase häälega: „Mis toimub?“
Grete mees seisis ukselävel, hoides hommikumantli hõlmu ühe käega koos.
Martin tahtis öelda “palun vabandust”, aga samal hetkel tundis, kui tobe see oleks. Grete tõusis püsti ja vaatas lihtsalt maha. Martin soovis head ööd, võttis oma jope ja lahkus kiiresti. No mida siin selgitada ongi?



Grete suhtumine muutus
Teel koju kirus Martin oma mõtlematust, aga veel rohkem oli tal kahju Gretest, kes nüüd tema pärast oma mehega suhteid peab klaarima. Ta ei arvanud, et asi vägivaldseks võib minna, aga selge oli see, et Grete ja mehe suhted lähevad mingiks ajaks väga halvaks ja mingil ajal saavad sellest teised ka teada.
Järgmisel päeval töö ajal Martin helistas Gretele, palus vabandust oma mõtlematuse pärast ja küsis, kuidas läks. Grete rääkis, et mees karjus kõvasti ja lükkas teda mitu korda, aga ei löönud. Ja tänasest alates on tummfilm. Martin küsis, kas ta saab kuidagi aidata. Grete vastas kiretult, et ei saa. Nii see suhtlemine jäigi soiku.
Martin ei näinud Gretet mitu nädalat. Ühel päeval ta helistas naisele ja küsis, kuidas tal läheb. Grete küsis nipsakalt: „Mis siis?“ Ja palus, et Martin rohkem ei helistaks talle, sest ta ei taha veel rohkem pahandusi.
Martin solvus ja mõtles, et ega ainult tema seda pahandust korraldanud, naine ise ju õhutas.

Sõbrad ja naine said teada
Järgmisele koosviibimisele paar kuud hiljem Grete ja tema mees ei tulnud. Ametlik põhjendus oli see, et mees oli sõidus ja Grete oli lastega kodus. Tegelikult olid nad alati saanud lapsed vanaema ja vanaisa juurde viia.
Martin sai peagi aru, et teised sõpruskonna liikmed teadsid sellest vahejuhtumist. Kui ta ühe mehe käest küsis, kust tema sellest kuulis, vastas too, et Grete mees räägib ju. Seega oli aja küsimus, millal jutud tema naiseni jõuavad. Ja jõudsidki.
Martin ei hakanud midagi tagasi ajama, vaid nimetas seda purjus peaga tehtud mõttetuseks. Tema põhiline argument oli, et see oli ju kõigest suudlus. Naine ütles rahulikult, et kui te oleks kahekesi jäänudki, siis oleks ju olnud rohkem kui suudlus.
Ligi kuu aega oli naine väga tõrjuv ja pidevalt mossis, aga Martin kannatas ära.
Grete ja tema mees ei käinud enam selles seltskonnas ja ka teiste omavahelised suhted jahenesid. Martini meelest oli see liiga kallis hind ühe suudluse eest.
Martinile meeldis Grete endiselt, aga naine ei tahtnud temaga enam isegi rääkida, kui nad juhuslikult tänaval kohtusid.
Martin püüdis veel üks kord Gretet kohates naiselt küsida, mida ta valesti tegi, et Grete temaga enam ei räägi. Grete muigas kuidagi õelalt ja ütles: „Jäta mind rahule!“
Oleks ta öelnud, et nad ei saa rohkem suhelda, oleks see mõistetav olnud, aga niisugune poolähvardus oli Martini jaoks kõige alandavam viis seda suhtlemist lõpetada. Ta ei olegi teada saanud, miks Grete nii tegi.

Vaadatud 1210 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
to juku

ikka ihaldan

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi