Abielunaine: "Meest petta oli väga lihtne!"

Piret on kena 38aastane abielunaine, kes paistab elavat keskmisest õnnelikumat perekonnaelu, kui mingit keskmist on üldse ­võimalik välja tuua.

Igatahes tema ja ta mehe suhtlus paistab meeldiv ja vastastikku lugupidav, nad tegelevad põhikoolis käiva lapsega ja suhtlevad ka mõlema vanematega.
Nende sõpradele meeldis nende abielus see, et nad andsid teineteisele hingamisruumi, nagu nüüd on moes öelda. Mõlemad said ka oma sõprade ja kolleegidega väljas käia, ja sellest ei sündinud armukadedusstseene või muid probleeme.

Kas suudlused on petmine?
Oligi üks järjekordne Pireti sõpruskonna reedeõhtune pidu kolleegidega, mis algas pubis ja lõppes Pireti sõbranna Riina juures. Pireti mees oli sõitnud oma vanemate juurde väikest remonti tegema.
Pireti ja tema seltskonna tuju oli algusest peale ülev. Nad rääkisid naljakaid lugusid oma elust ja mujalt.
Alles kella kahe-kolme ajal hakkas rahvas laiali minema. Kuna nii Piretil kui tema kolleegil Marttil oli minna kilomeeter-poolteist, saatis Martti Pireti koju. Piret ei teagi tagantjärele, kuidas juhtus nõnda, et nad peaaegu terve tee suudlesid. Nii läks nende tee väga kiiresti.
Hommikul ärgates mõtiskles Piret, kas ta pettis oma meest. Aga ta ei tundnud end süüdi. See oli olnud ju ilus õhtu.

Peatselt ka armukesed
Piret hakkas lausa märkamatult Marttiga nüüd tihti kohtuma, tööasju arutama ja koos lõunatamas käima. Varsti polnud nende suur sõprus kolleegidele enam mingi saladus, aga keegi ei teinud sellest ka numbrit. See paistis väljapoole tõesti sõprusena.
Aga juba esimese kuuga oli suhe muutunud armukeste suhteks. Martti oli elukaaslasest lahku läinud, elas üksi ja tema juures oli hea kokku saada.
Martti ei nõudnud, et Piret oma pere jätaks ja tema juurde koliks. Niisugune külastussuhe sobis mõlemale ja nad nautisid elu. Lisaks saavutas Martti selle, et neil tekkisid ühised tööasjad.

Ainult töine suhe
Ühel päeval küsis Pireti abikaasa, mis suhted naisel selle Marttiga töö juurest on.
Piret mängis solvunut ja pahvatas, et tal pole mingeid suhteid. Kuidas võib temast nii alatult üldse mõelda?
Peagi selgus, et mees näib palju teadvat, aga mitte põhilist. Seda, et Piret Martti juures salaja külas käib. Vähemalt nii Piretile näis.
Seetõttu ei olnud tal kodus raskusi mehele ära seletamisega, et nende vahel ei ole tõesti mitte midagi peale tutvuse ja ehk ka sõpruse. Piret provotseeris meest, et kui oleks, kas nad siis käiks Marttiga nii avalikult koos söömas. Neile anti lihtsalt paar ühist projekti teha, ja nad avastasid, et sobivad inimestena hästi.
Piret valetas mehele, et Marttil on ju elukaaslane, kellest ta ei kavatse lahku minan, nii nagu tema, Piret, ei kavatse lahku minna oma abikaasast. Pireti mees pidi nõustuma, et kui oleks mingi suhe, siis ju nii avalikult ei käidaks.
Mingi mõra nende suhtesse tekkis, aga Piret jäi kindlalt enda jutu juurde, et pole millestki rääkida, ja et tema pole ju keelanud mehel oma naiskolleegidega suhtlemist.

Kes mehele rääkis?
Selle õhtu järel mõtles Piret muudkui, et kes tema mehele rääkis? Miks ta rääkis? Kas ta lihtsalt lobises või tahtis talle või neile halba? Piret hakkas tõsist ja samas salajast uurimistööd tegema, sest ta ei saanud ju tööl kellegi käest küsida, mida keegi kuulnud on ja kelle käest. Seetõttu tema uurimine ka väga ei edenenud.
Ühel õhtul, kui Piret oli kodus rääkinud ühisest lõunasöögist Marttiga, ütles mees, et nojah, ta on mõelnud. et ega see Ly jutt vist väga usaldusväärne ei ole.
See Ly tundis oma sõbrannade ja trennide kaudu paari inimest nii Pireti töö juurest kui ka ühte naist Martti töö juurest. lisaks veel kedagi Martti tuttavatest. Piret vandus, et nad pole Marttiga tõesti mitte millegi keelatu peale isegi mõelnud ja nad üldse ei osanud karta, et nende põgus sõprus niisuguseid kuulujutte põhjustab.
Aga sellega oli Pireti uurimine lõppenud. Ta teadis nüüd, kes lobiseb, ja Martti teadis, kes mitte. See muidugi ei tähendanud, et jutud nüüd kohe kadusid. Aga nad suhtlesid edaspidi palju ettevaatlikumalt ja rääkisid töö juures vaoshoitumalt.

Väga hästi hoitud saladus
Kuna nad suutsid kõiki asjaosalisi ja ka asjasse mittepuutuvaid veenda, et nende suhe on tõesti vaid sõprus ja neil on vaja teha ka tööl teatud asju koos, siis nüüd hoiavad nad oma suhte tuuma väga hoolikalt saladuses. Nad vahetavad ainult asjalikke kirju ja sõnumeid, intiimsed kohtumised toimuvad korra kuus ja nendeks valmistuvad nad pikalt, et keegi midagi ei aimaks.
Piret ei küsi enam endalt, kuidas see mees nii märkamatult tema ellu tuli. Ta tunneb, et on rahulikum ja õnnelikum kui kunagi varem, kuigi ta ei kurtnud ka varem millegi üle.