Alasti ahistaja tegi jumalasulase elu kibedaks

12.06.2022 23:30
Helen Mandel Illustreeriv foto
Kommentaarid
2
Foto:

Paljas tagumik ukseavast välgatamas või otsekui juhuslikult rindade ümbert maha langenud saunalina – need on vaid üksikud episoodid, millega ühel kristlikul perel kristliku üürilisega koos elades kokku tuli puutuda.

„Nagu ma ei teaks, kui magusad on lood sellest, kuidas kirikuõpetajad ka patu küüsi jäävad ning raha või naisi jahivad,” ohkab vaimulikku tööd tegev Peeter. Mees rõhutab, et tema puhul ongi kohane kasutada väljendit jumalasulane või -teener või siis kirikutöö tegija, sest õpetajaks pühitsetud teda pole, aga elukutseline kogudusetöö tegija on ta siiski. Samuti nõuab ta nii konkreetset salastatust, et isegi eesnimi tuli loosse teine kirjutada.
„Räägin selle loo üksnes seepärast, et tahan inimestele öelda – vahel on tõde hoopis teistsugune, väiklane ja tobe, ning ahistamisega võivad tegeleda ka naised, isegi kui nad ütlevad end olevat kristlased ja kuuluvad kogudusse,” lisab mees mõtlikult.

Üksmeelsed abikaasad
Peeter ja tema abikaasa on vanuselt neljakümne ligidal abielupaar, kes on kirikuga seotud olnud ligi poole oma elust. Lapsi neil pole, sest paarist ühe tervis pole seda võimaldanud. Mees ja naine on kokku leppinud, et nii nad ütlevadki, kui keegi küsib – pole, sest üks meist ei saa. Pole teiste asi, kumb ja miks.
Sama üksmeelsed on nad ka paljudes teistes küsimustes. Et nad ei astu samme lapsendamise suunal ega võta üht kohta niigi pikast õnnetute lapsevanemaks ihkajate järjekorrast. Aga on valmis pakkuma kodu mõnele lapsele, kui Jumal neile märgi annab, et nüüd on vaja. Et nad keskenduvad eraelus teineteisele, aga erasfäärist väljas teenivad kogudust. Et nad on teineteisega alati ausad ning jagavad omavahel mitte ainult praktilisi vaid ka vaimseid teemasid ja tundeid, mille hulka võivad kuuluda ka hirm ja kahtlused.

Kristlik üüriline
Kui eelmisel suvel vajas piirkondlike ürituste üks koordinaatoreid ajutist eluaset, polnud Peetril midagi selle vastu, et väikese üüri eest antakse kasutada tuba nende majast.
„Peaaegu privaatne ametikorter,” märgib mees ja täpsustab – omaette sissepääs ja tualettruum, ent pererahvaga ühised dušš ja vannituba.
„Arutasime naisega, et meid see ei sega – kohandame oma kasutusajad üürilise järgi, kellel pidid olema pikad tööpäevad. Seega pesta saaks ta hommikul või õhtul, meie aga püüame sellal isegi mitte vannitoa ette koridori sattuda, et võõral inimesel privaatsem oleks.”
Lahkesti kutsuti uut tulijat ka perekondlikusse õhtulauda, et omavahel tutvuda. Peeter meenutab, et üürnik tundus igati meeldiva inimesena, kellega sai vestelda nii kultuurist kui ka kirikutööst. Et majja kolinud daam aga hoopis peremehele pilgu peale paneb, ei osanud nad hetkekski kahtlustada.

Paljad kehaosad välguvad
Enne kui Peeter ja tema kaasa aru said, et midagi on imelik, läks tegelikult üle kuu ning juhtus nii mõndagi.
„Esimene veidike veider asi oli, et pesema tuldi pea­aegu alasti – ehk siis väga avali hommikumantliga,” meenutab mees. Algul arutasid nad naisega, et kui teine on elanud senimaani üksinda, siis äkki ei oskagi ta ise seda kuidagi kummaliseks pidada.
Siis aga „sattus” külaline kööki, kui peremees seal parajasti üksinda teed keetis. Naisel oli ümber ainult saunalina – nimelt olla talle meenunud, et peab kohe tabletti võtma ja vaja oli klaasikest vett. Kui aga majaproua kööki astus, langes saunalina maha, nii et daamil oli võimalus näha köögis oma meest koos alasti üürilisega.
„Tabletike, muide, oli tal meeles pesema kaasa võtta, aga ega vannitoas ju vett pole, millega see sisse võtta,” märgib jumalateener.
Kui ühel ja teisel korral veel kristliku üürniku erinevaid privaatseid kehaosi nähtud oldi, hakkasid peremees ja perenaine aru saama, et tegemist on ­sihiliku mänguga.
Sellele lisandusid vestlused köögis, kui Peeter seal üksinda oli, pihtivad jutustused üürniku elust ja suhetest, spontaanselt vestluskaaslase käest haaramine ja vahetevahel kallistamine.
„Kõik sellised asjad, et ­üksikult võttes oleks labane ja väiklane isegi midagi kummalist mõelda. Aga järjest ja kogumina koos oli juba päris imelik tunne.”

Ahistatud mees laseb jalga
Peeter pidas abikaasaga nõu ning oma kergenduseks sai ta teada, et ka naine pidas üürniku käitumist veidraks ja ahistavaks.
Mees meenutab, et õnneks oli neil tehtud tähtajaline üürileping – seda oli vaja, sest tööandja kattis osa kulutustest –, siis oli aeg imeliku üürilise väljakannatamiseks piiratud.
Põgusalt pühendati plaani ka Peetri eakas tädi, kes elab ­samas kandis ning mees kolis „tädile appi”. Naine jäi kodul silma peal hoidma, ent veetis samuti päris palju aega mehe ja tolle tädiga.
Üürniku käitumine muutus päevapealt – too sattus pärast seda nii vähe pesema, et Peetri naine hakkas kohati juba muretsema.
Kui piirkondlikud üritused läbi said, kolis ka ahistav üürnik oma kodulinna tagasi. Peetri tädi „tabas imeline tervenemine” ning mees kolis rõõmsalt oma koju ja oma naise juurde.
„Natuke piinlik lugu ikka, aga hea, et läbi sai,” ütleb ­jumalasulane olukorrale tagasi vaadates.



Vaadatud 1345 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...

Suhe jumalaga pole turul kauplemine.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi