Aprill – tujukas nagu alati
Märtsikuu tuli täpselt selline nagu ennustasin – pikka aega üsna talvise näoga, isegi seal, kus lumi oli jõudnud veebruari lõpus sulada, tuli ta uuesti maha.
Viimasel dekaadil siiski kevadine ja natuke soojem kui arvasin, sest ma ei uskunud, et 10 kraadi piiri Eestis pea igal pool ületatakse.
Eelmises ilmaloos kirjutasin, et kui koroonaviiruse ajal keeratakse riik lukku, siis samamoodi juhtub märtsikuise kevadilmaga. Tegelikkuses oli märts siiski palju leebem kui koroonanäidud Eestis, mis kerkisid meil üle igasuguse piiri.
Kuid võrdluse oli selles mõttes kohane, et küllatki pikka aega (5.-22. märts) oli meil ilm valdavalt talvine. Esimese dekaadi lõpus isegi 5-6 kraadi normist külmem, aga ülejäänud ajal pigem keskmine või 1-3 kraadi alla normi. Kuu kokkuvõtet pole Eesti Ilmateenistus selle loo kirjutamise ajal veel avaldanud, aga küllap tuli märts üsna lähedana paljuaastasele keskmisele. Nii on meil olnud üsna omapärane aasta algus – nii jaanuar, veebruar kui ka märts kõik üpris tavalised, ei ühele ega teisele poole kaldu. Põhjus, miks ma nimetan tavalist omapäraseks, peitub ikkagi selles, et reeglina on talvel pigem suuremad kõikumised.
Päikest me märtsis ikka nägime, aga tegelikult saabus soe õhumass meile pärast pööripäeva hoopis lääne poolt. Esimene kümnekraadine soojus tuleb Eestisse tavaliselt kas lõunast või idast, aga nagu ka varem kirjutatud, on viimasel umbes tosinal aastal kombeks see, et lääne pool läheb enne soojaks kui idas. Ka märtsi lõpus oli Skandinaavias soojem kui Baltimaades ja meil omakorda sooojem kui Moskva kandis – selliseid tendentse oleme näinud mitmel hiljutisel aastal.
Kuna aga õhk saabus läänest, siis ei olnud ka ilm nii päikesepaisteline kui võinuks olla. Pigem arvan, et päikesepaisteliste tundide arv märtsis jäi alla normi ja sademeid oli keskmiselt.
Iga õhumass toob erineva ilma
Kui veebruari lõpp oli märtsi algusest soojem, siis midagi sarnast on tulemas ka nüüd, kui aprilli algus peaks osutuma keskmiselt 3-4 kraadi jahedamaks kui märtsi lõpp. Eks see on Eestis juba traditsiooniline, et esimesed kümnekraadised päevad meil püsima ei jää – täpselt samamoodi nagu esimesed 15kraadised päevad aprillis.
Kevadilm on Eestis reeglina muutlik ja eriti just aprillis. Põhjus on selles, et õhumassi või tuule suuna vahetumisel võib temperatuur kardinaalselt muutuda. Arktiline õhumass on aprillis veel nii mõjus, et selle saabumisel võib isegi südapäeval jääda temperatuur nulli lähedale. Samas on kagu pool juba ootel selline õhk, et kui meil veab ja ta siia jõuab, pole välistatud isegi 20 kraadi piiri ületamine.
Kui eelmisel aastal seda sooja ei tulnud, siis 2017-2019 olid kõik aprillid sellised, et suviseid ilmasid jagus pea ühe käe sõrmede jagu või rohkemgi. Nii et selline aprillikuine nädal, kus meil on esmaspäeval +2 kraadi sooja, neljapäeval 15 kraadi ja pühapäeval uuesti +2, ei ole üldse haruldane.
Lisaks on veel olemas tsüklonaalne õhumass, mis kuni kevadise pööripäevani toob tavaliselt keskmisest soojemat ilma, suviti keskmisest jahedamat ilma, aga aprillis võib olla see nii või naa. Sellepärast ongi aprilli raske ennustada – kui me isegi aimame õigesti õhumasside liikumist, siis temperatuuri ja sademeid me täie kindlusega pakkuda ei oska.
Iga dekaad eelmisest soojem
Kuna tuulte suund oli märtsis küllaltki mitmekesine, siis on raske ennustada, millises suunas see aprillis rohkem pöörab. Seda olen varemgi kirjutanud, et millegipärast just kevaditi on Eestis põhjatuuli rohkem kui näiteks talvel või suvel. Arvan, et sellest ei ole meil pääsu ka tänavu – mingi periood, kus isegi päike ei suuda õhku üle 5 kraadi soojendada, on meid ees ootamas ja pigem kohe esimese dekaadi keskpaigast alates.
Ka Maalehe ilmatargad arvasid, et aprillis napib sooje päevi, kuid usun, et sel aastal on meil süsteem selles mõttes paigas, et iga järgmine dekaad tuleb eelmisest soojem. Võite öelda, et just nii kevadel peabki olema, aga pahatihti tuleb veel aprilli teisel poolel selline külmalaine, et hoia ja keela.
Tahaks lisada, et inimeste eelarvamus aprilli suhtes on tavaliselt liiga positiivne. Arvestagem, et kui meil on aprilli keskel sombune ilm, kus päeval on 7-8 kraadi sooja ja öösel ka napilt plussis, siis see periood on KESKMISEST SOOJEM! Kirjutan suurte tähtedega, sest paljud seda ei usu. Aprill ei ole selline kuu, kus tingimata peab olema 10-15 kraadi sooja ja rohkemgi. Pea alati on aprillis sellise ilmaga perioode, aga mitte püsivalt ja nii läheb ka tänavu.
Viis punkti aprilli ilmast
Paneme siis seekord aprilli ennustuse kirja lühikeste punktidena:
1) üles-alla kõikumisi tuleb palju, ükski jahedam ega soojem periood ei kesta kaua
2) lund ja lörtsi võib sadada esimese dekaadi lõpul
3) 15 kraadi piir ületatakse esimest korda teise dekaadi lõpul ja pärast vahepealset langust uuesti viimasel viispäevakul
4) vihma ohtralt ei tule, aga mõnda sombustperioodi on siiski oodata
5) kuu teisel poolel valitsevad peamiselt kõrgrõhkkonnad, aga kuna need jõuavad meile jahedamast ilmakaarest, siis ei ole ilm kogu selle aja jooksul ühtlane
Nojah, ma isegi ei tahaks ennustada, kas aprill tuleb keskmisest soojem/ külmem või vihmasem/ kuivem. See kõik oleneb perioodide pikkusest, kas kauem kestavad külma- või soojalained.