Armukeste pidamiseks mõtles paar vastastikku valed välja

04.07.2021 22:30
Mati Lootus Illustreeriv foto
Kommentaarid
5
Foto:

Keskealisel abielupaaril on veel küllalt kirge meeltes ja kehades. Siiski eelistavad nad seda rakendada suhtest väljaspool.

Margusel oli elus vedanud. Lahtine pea ja töökad käed olid ta viinud  läbi kõrgkooli üsna sirgeid teid pidi äripüramiidi tippu. Viie aastaga oli ta tõusnud  panga tippjuhtide hulka ning  valdas rahategemise kunsti perfektselt.
Ta oli abiellunud juba Tehnikaülikooli päevil, mil tudengite ball nad Gretega üsna verinoortena juhuslikult kokku viis. Tutvusid esimesel, paari läksid kolmandal kursusel. Heledapäine kaunitar õppis toidutehnoloogiat ning  pürgis tulevikus valitsema restoranide rasket, aga huvitavat ärimaailma. Nii ka läks. Kumbki neist heitis ankrusse  oma sadamasse ja  elas seal aktiivset tööelu.

Ka rikkad nutavad
Perre sigines kaks lastki, kellele võimaldati kõike, mis hästikindlustatud peredele kohane. Kui aga kooselu oli kestnud seitse aastat, ilmnes, et ka rikkad nutavad. Margus oli investeerinud suuri summasid Ida-Euroopa kahtlasteks osutunud aktsiatesse ja ahvatlevatesse  kinnisvaraprojektidesse ning seal petturite võltslubadusi uskudes  kapitaalselt hävinud.
Grete luksusrestoran tornhoone seitsmendal korrusel aga süttis teadmata asjaoludel ühel sügisööl põlema ja kahju ulatus miljonitesse. Kõik see viis ka abielupaari elu rööbastest välja ja kutsus esile tülisid ning lahkhelisid perekonnas.
Margus hakkas õhtuti viibima kodunt eemal, Grete elu aga hakkas mõjutama liigne alkohol. Siin tegid nad saatusliku vea. Selle asemel, et teineteisele läheneda ja erootikamaailmast kooselu tugevdamiseks värskust otsida, pöörasid nad teineteisele selja ja püüdsid vaimset tasakaalu taastada väljaspoolt kodu otsitud inimestega. Vaheldus küll, aga kauaks?

Saladuslikud jaaniplaanid
Kui tavaliselt oli jaanipäeva ikka peretuttavate ja sugulastega koos peetud, siis seekord otsiti mitmeid põhjuseid see kohtumine ära jätta. Kumbki ei avanud teisele oma kaarte, ühmates vaid jutu sees, et on kutsutud oma töökaaslaste jaanikule.
Et Grete ema elas koos tütre perega väimehe suures eramajas Kakumäel, polnud lastehoiuga muret.
Margus võttis oma uhke džiibi X-6-ga suuna Haapsalu suunas, kust ta pärit oli.
Grete pööras oma RAV-4 tuli­uue kirsipunase auto Rakvere poole, kust oli alanud tema paljutõotanud teerada pealinna koorekihi hulka. Muidugi ei mindud lihtsalt külakiigele kiikuma, vaid mõlemal oli mitmeks kauniks päevaks oma sala­plaanid välja mõeldud.

Kuumad poosid „Paradiisis”
Marguse viis kaater Haapsalust lähedal olevale saarele, kuhu pankurid koos advokaatidega olid ühiste rahade ees ehitanud luksusliku villa nimega „Paradiis“. Tuli ju kõigil kõrgema seltskonna liikmetel ikka aeg-ajalt  ette prohmakaid, kohtuprotsesse ja tagasilööke, mille järel oli vaja mõneks ajaks kriisikoldest eemalduda,  pugeda urgu, kus  lakkuda haavu ja koguda jõudu uuteks väljakutseteks.
Tavaliselt arutati esimesel õhtul meeste seltskonnas  äri-, poliitika- ja majandusasju, teine päev aga oli mõeldud puhtalt lõõgastumiseks. Nii ka selle jaanipäeva aegu.
Et ilm oli põrgulikult palav, otsis Margus rannast üles rahuliku kadakatevahelise pesakese, võttis end paljaks ja viskus  pärast karastavat suplust liivale päikest võtma. Kella neljaks oli vaja end vormi ajada. Siis läks ta sadamakai juurde, et uhkelt kaatrilt kohale tuiskavat külalist vääriliselt vastu võtta.
Selleks  silmarõõmuks osutus Valge daami linnas kogu elu veetnud kunagine klassiõde Eva, kes tegeles kuurortlinna veekeskuses klientuuri haldamisega. Eva oli parimates aastates, kena ja küps naine, kes  poole aasta eest oli oma alkohoolikust mehest lahku läinud ning oli hetkel vaba ja vallaline.
Villas “Paradiis“ oli teisigi paarikesi. Sageli tuldigi siia üheöötüdrukute või püsiarmukestega. Oli ka paar vanemat advokaadihärrat, kel tormide-tungide ajad seljataga ja nüüd oma abikaasadega rahulikult aega veetsid.
Eva aga oli Margusele nagu loodud. Esimese tuhinaga hüppasid nad uhkes sviidis laiutavasse  voodisse ning  võtsid kiirkorras läbi pool tosinat poosi, mida Eva oli varasematel kohtumistel parimateks tunnistanud. Sellele järgnes sviiti serveeritud õhtusöök ja paarikilomeetri pikkune jalutuskäik saare rannaribal, mis lõppes Paradiisi külaliste ühise jaanitulega. Südaööl poeti taas teineteise kaissu ja kõik kordus rammestuse ja uinumiseni välja.

Toidu- ja armurõõmud ­metsaonnis
Marguse abikaasa Grete salaplaan aga algas Viitnal, kus teda ootas samuti keskkooliaegne klassivend Alo, kes Rakvere piirkonnas suurt toidupoodide ketti haldas. Nende tee viis sügavale Lahemaa metsade soppi, kus eriliselt kauni looduse keskel seisis palkidest ülesraiutud metsamajake.
Paar oli aeg-ajalt jaganud teineteisega ka armurõõme. Kord olid nad käinud Euroopa suurtel toidumessidel, mitu korda aga kodustel kokkade-kondiitrite jõukatsumistel, kus nad esinesid žürii liikmetena ja pärast konkurssi lõpubanketti uhkes hotellis ka teineteist maitsesid.
Lahemaa metsamajakeses polnud aga Grete veel käinud. Algul tundis ta end pisut kohmetuna ega julgenud pealisriideidki seljast võtta, kui aga Alo teatas, et paik on hästi turvatud ning isegi puude küljes on turvakaamerad, lasi Grete end vabamaks ning pärast klaasikest šampanjat vabastas end ihu pigistavast rinnahoidjast.
Kuigi termomeeter näitas metsarajal 30 kraadi, oli palkmajas piisavalt jahe. Seina sisse ehitatud konditsioneer paitas meeldivalt erutunud naise ihuliikmeid. Alo oli hoolitsenud kõige eest. Külmakapist ilmusid lauale kallid joogid ja hõrgutised. Toidualal töötavad kolleegid teavad, mis hea maitseb. Ka see paar ei häbenenud teineteist, vaid kooris end peagi porgandpaljaiks,et teineteisele erootilist iha ning silmailu kinkida.
Kuigi Grete oli kahe lapse ema, oli naise keha hästi säilinud ning  igati ahvatlev.  Alo  oli samuti abielus ja elas oma naisega juba viiendat aastat, kuid neil polnud lapsi ja suguelu oli muutunud rohkem kohustuslikuks tegevuseks kui kireks. Siin aga Gretega naerusuil hullates, tuli Alo hinge ja ihusse mingi seletamatu uus kirgas energia, mis viis unustuse hõlma nii töö, kodu kui kogu ümbruse.
Mees käis korraks väljas ja tuli tagasi peotäie metslillede ning heinakõrtega. Laotas lilled Grete rindade vahele, siis aga võttis ta kätte kõrrekese ja hakkas Greete keha vaevu puudutades liikuma käega kõrvanibudelt rindade vahele, sealt nabani ning tempot aeglustades ikka allapoole...
Kaminas praksusid männioksad. Suurt jaanituld polnud Lahemaal aga lubatud sellise troopilise kuumalainega teha. Polnud vajagi. Peaasi, et armutuli loidaks südameis ja ei tekitaks otsest kahju ümbruskonnale.



Vaadatud 1539 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
x

Virkused?

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi