Autos armukesega seksides oli mees korraga silmitsi tema abikaasaga

12.07.2020 23:35
Mati Lootus Illustreeriv foto: Neeme Reinjärv
Kommentaarid
4
Foto:

Kunstnik Emil armus kirglikult oma modelli Marjusse. Tunne on vastastikune, nii et Marju abielu tundus paarikesele üksnes vähetähtsa asjaoluna.

„Marjuke, tõsta oma käsi kukla taga pisut kõrgemale, selg sirgemaks ja rind rohkem ette. Oot-oot!”
Emil pani korraks molberti käest, jooksis vannituppa, lasi käterätiku kraani all külma veega märjaks. Väänas siis suurema vee välja ja lähenes Marjule selja tagant. Hoidis rätikut naise rindade kohal ja hakkas riidetükist veepisaraid kaunitele ihukumerustele tilgutama. Marju võpatas, tuline jutt jooksis üle keha pealaest varba otsani.
Veidi vett rindadel oli ilus ning vana puumaja kolmanda pööningukorruse ärkliaknast paistis päikesekiir otse modelli kehale ja siin ei tohtinud enam hetkegi venitada.

Armastus paljaste naiste vastu
Emil elas Kadrioru pargi taga ühetoalises üürikorteris ja tegeles maalimisega juba kümmekond aastat. Ta oli õppinud ka Kunstiinstituudis, kuid boheemlasliku eluviisi tõttu stuudiumi pooleli jätnud ning teenis leiba õhtuti kohviku administraatorina.
Kunstnikuannet tal aga oli ja aeg-ajalt ta lihtsalt pidi pintsli kätte võtma ning vana armastusega kohtuma. Emili meelis­teema olid naisaktid. Talle meeldis istuda tundide viisi Kadrioru tiigi ääres Kreutzwaldi kõrval pingil ja vaadelda jalutajaid, emasid ja lapsi. Loomu­pärane kujutlusvõime ja arenenud fantaasia kiskusid sageli ta silmad vidukile, et kujutada ette enda kõrval käeulatuses olevaid meelaid naisolevusi alasti modellidena, keda ta oma tagasi­hoidlikus ateljees andunult kunstimuusale jäädvustaks.
Käes oli toomingate õitseaeg, kastanid võtsid hoogu, et oma kaunite lühtritega pargile oma ilu lisada. Kadriorg kihas laste kilgetest armunute käepigistustest, varjatud iha ootustest.

Amori ootamatu nool
Ilusa ilmaga oli Emilil komme pingile ka raamat kaasa võtta. Nii tänagi. Äkki aga kuulis ta enda kõrval pingil naise ja lapse jutuajamist, mis mehe kuulatama pani. Nelja-viie aastane lokkis­päine plikatirts oli pannud pea ema sülle ja küsis. “Emme, kas minule tulevad ka lapsed?“
„Kindlasti tulevad.”
„Tädi Meeli aga ütles, et muidu ei tule, kui isa ja ema teineteist ei armasta.”
„Näed siis, mina armastan sinu isa ja sellepärast sa sündisidki...“
Emil vaatas kõrvaistuva naise poole, kes tõstis just sel hetkel silmad, saades aru, et nende juttu kuulati tahtmatult pealt  ja Marju ning Emili pilgud kohtusid.
Vähe sellest, välk oli selgest taevast Kadrioru parki sisse löönud. Amori väljalastud nool riivas korraga kahte sihtmärki  ja jättis haavatud saatuse hoolde.
“Küll lapsed võivad ikka küsida keerulisi asju,“ möönis naine Emili poole pöördudes nagu tahaks vabandada äsjase vestluse üle.
“Nutikas neiu teil,“ lausus Emil ja lisas: “Oodake, palun mõni minut,ma lähen toon talle  maiust...“
Emil oli peagi tagasi kolme jäätisetuutuga ning kolmekesi pingil istudes arenes jutt ladusalt.
Lepiti kokku järgmises kohtumises ja lahkuti rõõmu­hõisetega rinnus.

Armu- ja kunstirõõmud
Emil sai teada, et naine, kellega ta juhuslikult lapsesuu kaudu tuttavaks sai on 34aastane Marju, viis aastat abielus, ametilt kosmeetik. Tema elukaaslane,  35aastane Oliver aga töötas elektri alal insener-mehaanikuna, teenis hästi, käis palju lähetustes ja häälestas ühes Rootsi firmas elektrituulikuid. Praegugi oli ta svenssonite maal uut turbiinmootorit katsetamas.
Järgmisele kohtumisele Kadri­orgu tuli Marju üksinda. Ta oli tütrekese Liisi paariks päevaks vanaema hoolde jätnud ja nautis täie rinnaga pargis kevadõite ilu ja aroomi. Emil oli aga kaasa võtnud väikese mapi looduses tehtud lillevisanditega, mis oma sära poolest meenutasid kangesti impressionistide sillerdavat elulaadi.
Parimates aastates, seksuaalset iha kiirgav mees ja naine ei saanud enam teineteiselt silmi lahti ning Emil tegi ettepaneku oma boheemlasest poissmehekorterit vaatama minna. Tee pealt võeti kaasa pudel punast veini ja üht-teist peale hammustamiseks. Naise kassikäpade pehmusena alanud arglikest sametistest sammudest lõi armuihas välja lõõmav kirg, mis lõppes Emili ateljee  laial kušetil mitmetunnilise armu­maratoniga.
Mees oli lummatud naise vormikast, pisut kurvilisest ihust, kus iga paik tema kehal, oli lausa paradiislik kingitus tema loovale kunstnikuhingele ja pintslit haaravale käele. Siit pidi sündima Emili sajandi geniaalseim aktimaal.

Kirg mattis ettevaatlikkuse
Järgmisel kohtumisel käis ateljees juba „töö ja vile koos“ ning inspiratsiooni jätkus küllaga. Siis aga tekkis Emilil mõte sõita nädalavahetuseks oma päevinäinud tranduleti Citroeniga Lahemaale, kus tema kunagine kursavend lusthoonet pidas. Peaks piknikku, näitaks sõbrale oma väljavalitut kaunist modelli, käiks Võsul meremõnusid nautimas...
Marjul oli küll keeruline end kodust välja kaubelda,sest Oliver tahtis teda sõbra sünnipäevale kaasa meelitada, kuid naise kavalus jäi peale ja nii nad oma teid eraldi kavandasidki.
Marju legendi järgi pidi ta kindlasti minema ühele miljonäri­prouale Loksale pulma­meiki tegema, mis ennast rahaliselt eriti rammusalt ära tasus.
Kõik kulges esialgu kavandatud plaani kohaselt. Emil ja Marju veetsid päeva ja öö sõprus­konnas pidutsedes ning  voodimõnusid nautides. Hommikul käidi merel sõpradega  kala nõudmas ja hiljem grilli­hõrgutisi maitsmas. Pühapäeva pärastlõunal aga asuti tagasiteele.
Emil, kes Lahemaa metsi kuigi hästi ei tundnud, otsustas tagasiteele pisut värskust tuua ja pööras ühest kitsukeset teest metsarajale. Marju paljad sääred ja palavuse tõttu katmata reied aga ajasid mehe nii kiima, et ta auto peatas ja kõrvalistme maha vajutas.  
“Emil, ära jäta autot keset teed seisma, mõni tahab mööda minna,“ palus Marju.
„Siia ei tule enne marja­korjajaid kedagi,“ sosistas mees vastu.

Ootamatu sekkuja
Tormidel on aga kombeks tulla ootamatult. Just siis, kui Emil tundis joovastava orgasmi saabumist ja Marju iga liigutusega sellele kaasa aitas, tõmmati auto juhipoolne uks lahti…
„Jõudu külamees!“
Emil oli hõivatud naisega oma keha all, kui kuulis võõrast meest ütlevat: „Sina, Marju?“
Kohe kuulis ta ka oma armukese karjatust: „Kust Sa siia said?”
Kui aga Marju oleks ulatunud auto tagaaknast välja vaatama, näinuks ta seal nende uhiuut „Volvot“ ja esiistmel oma sõbrannat – juuksurist töökaaslast  Meribelli.  



Vaadatud 3809 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
emil

ei saanud anaali

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi