Bändimehe kogemus: naised kuldavad üle või teenivad nagu koer peremeest

Kitarrimees Lembit otsustas tutvumiskuulutusi proovida. Ja oh sa mu meie, mis trall seal kohe lahti läks!

Pole tähtis, kas me kiidame või süüdistame peeglisse vaadates oma loojaid, saame me enamasti nendelt kaasa  varbaotsast juuksetutini oma  eostajate ja nende  sugupuu seemnetest  kokkusegatud  pärandi. Küll elu jooksul on aega  geenivaramu salvedes  uurida, kellelt me oma  kasvu, kõnnaku,  jonnaka iseloomu või   tõbederegistri saime.  
Lembitu vanemad olid ka üks paras juhuse tõttu kohtunud  paar, kes  peoplatsil  vaid ennast mõned korrad koos näitasid,  aga mälestused  kirehoost  jäid  neiule kogu eluks. Luule oli kevadel just keskkooli lõpetanud ja pidi sügisel suurkooli minema. Vahepeal oli aga  armulõkkeid sütitav  suvi oma rohkete pidude ja pillerkaaridega, kuhu noor veri vääramatu jõuga tõmbas.
Ajalugu kipub korduma. Luule kasvas üksikema Helle ainsa lapsena, kelle isa polnud päevavalgel linnakese serval losutavas vanas puumajas kunagi nähtud. Või siiski? Vaid unetu 90nele lähenev vanamemm teadis rääkida, et Helle juures käivat südaööl külas pikk poisivolask, kes alati enne päikese tõusu sealt hiilides jalga laseb.
Nüüd siis oli Luule kord oma nooruse kutset proovile panna. Juba esimesel kultuurimajas peetud diskol tuli tüdruku ette kummardama tõmmu lokkis juustega  tikksirge noormees,silmad peas nagu söed. „Martin“ kuulutas ta selge häälega ning puuris oma pilgu blondi kaunitari roosapõselisse näkku.
Martin elas linnast väljas ja käis pidudel mootorrattaga, mille oli soetanud  Siberi teedeehitusel teenitud kopsakate rahade eest. Pärast pidude lõppemist võtsid noored alati ette väljasõidu Martinile tuntud metsateede kaudu mõnda kaunisse järvesoppi, kus vanades heinaküünides armupalangutele voli anti. Hommikul koju jõudes nägi Luule küll ema silmis pisaraid, kuid teha polnud midagi, kõik tuli liiga tuttav ette.
Peagi koputas august uksele ja neiul oli aeg hakata Tartu peale mõtlema. Ühel hommikul kohvilauas aga märkas ema tüdruku isutust ja nutupurset ning kõik oli selge. Hüvasti, ülikool...
Luule sünnitas priske poiss­lapse küünlakuul keset kõige krõbedamat talve  ning pani talle nimeks Lembit.
Isa Martin oli aga lapse tulekust kuuldes uue Siberi teedeehitajate grupiga kaasa läinud ja seal pärast ebaõnnetunud lõhketöid raskesti  haavatuna hinge heitnud. Lembitu üleskasvatamine jäi ema Luule ja vanaema Helle hooleks.

Ilus ja tark noormees
Poiss oli eriti nägus ja andekas. Koolis ikka neljad-viied, spordiradadel rekordite ja medalite rodu. Lisaks kõigele veel  harvaesinev musikaalsus. Käis aasta muusikakooliski  Tegid oma bändigi ja said üle riigi kuulsaks. See tõi aga kaasa ka oma uued ohud, lõputud ringreisid, peod ja probleemid alkoholiga.
Raskes autoavariis vigastas Lembit parema käe, nii õnnetult, et kitarrimänguga tuli hüvasti jätta. Lisaks saatsid teda sõprade surve  ja  fännide ning kiimaliste naiste hordid, kes oma iidolit kõikjal luurasid, ootasid ja saatsid. Järjekindlamad neist olid broneerinud võõrastemajades numbritoad bändipoistega samale koridorile, et machomehe kaisutused oleks pärast kontserti kohe kõrvaltoast võtta.
Üks ägedamaid daame oli Julia, kes jättis Narvas  oma pere  sinnapaika ja otsustas Lembitu juurde jäädagi. Bändielus pole aga midagi püsivat ja Lembitul kulus hulk aega, et naisele selgeks teha nende suhte lootusetus.
Noormehe enda kodulinnas oli Lembitu elu kujunenud veelgi keerulisemaks. Üks verisulis neiuke oli lapseootel, aga teine, suurte rindadega korpulentne  lahutatud  abielunaisest rivaal valmis tal silmad peast kraapima.  Keda sa võtad või jätad?
Ema ja vanaema olid saanud küll lammutamisele läinud maja asemele  kahetoalise läbikäidavate tubadega  korteri, kuid Lembit ei kujutanud ette, et seal võiks pidada mingit lastega perekonda.

Nelja sorti naised
Ühel päeval voodis ajalehti sirvides peatus ta pilk  tutvumiskuulutustel,kus seisis suurte pealkirjade all: Naine Meest ja Meest Naist.
Lembitu peast sähvatas läbi mõte,miks kogu aeg peavad naised teda  jahtima ja valima, miks ei võiks ta ise seda teha. Siin on selleks ju hea võimalus. Saaks ometi kauemaks pugeda kellegi armastava olendi kaissu ja katuse alla. Ootab ju üle Eestimaa tuhandeid paremais aastates materiaalselt kindlustatud naisi  võimalust, et õnn neile naerataks ja normaalse mehepoja majja tooks.  
Lembit võttis paberi ja pastaka ning  hakkas oma iseloomustust kirja panema:„50+ heas vormis, vaba, pikka kasvu meesterahvas…“ Ei jätnud ta lisamata ei autot ega huumorimeelt ning võimet vajadusel  aiatöödel abiks olla. Nädalake ootamist ja oh seda põrgut, mis nüüd lahti läks. Ahvatlevaid pakkumisi tuli kümnete kaupa, nii et salakood tahtis telefonist välja hüpata.
Lembit kirjutas kontaktid üles ning hakkas teri sõkalde hulgast välja sorteerima. Jagas pakkumised nelja tulpa: Eliit,  I sort,  II sort,   III  sort.

Mehe nimel kõigeks valmis
Muidugi polnud ta nii rumal,et naisi nägemata mesimagusaid ingli tiivakeste  kirjeldustega pakkumisi kohe tõe pähe võtta. Kes siis põrsast kotis ostab! Tegutseda tuleb tasa ja targu. Enne kui  pruudiks pakkujate kohta arvestatav pingerida koostada, tahtis ta nominente kindlasti silmast silma ka  näha. Kõigepealt aga kuulda nende häält. Naised võivad sellega   oma vanust  paarikümne aasta võrra ettepoole  nihutada. Esimene kõne oli paljulubav ja  kohting tõotas tulla huvitav.
„Olen  küpses eas leskproua, kelle mees õnnetu juhuse tõttu üksi jättis. Vajaksin hingesugulast ja meest, keda armastada ning temalt naudinguid saada. Varandust on mul niipalju, et võiksime   Hiltoni hotellis edasist elu nautida ja maakerale ringi peale teha...“
Muidugi läks see pakkumine esimesena  Exceli tabelisse eliidilahtrisse. Tähelepanu äratas aga ka selline kuulutaja: „Armastaks sind ilma igasuguste tingimusteta nagu koer oma peremeest. Jumal on mind naiseks loonud ja minu ainumas kohus on sulle anduda ning rahuldust pakkuda. Minu juures ei pea sa midagi tegema, ei peenraid kaevama ega puid tuppa tassima.  Armasta mind ja ma loon sulle maise paradiisi.“

Samethäälne teenindaja
Lembitul jätkus tööd pakkumiste lahtiharutamisel terveks nädalaks. Lõpuks hakkas see teda  tüütama ja tundus, et kogu inglite koor on taevast maa peale tulnud, et teda armastada. Vahelduseks otsustas ta esimese juhusliku kohtingu ette võtta.
Lembit valis numbri ja leppis kerge aktsendi, kuid  samethäälse naisolevusega kokku kohtuda pühapäeval Russalka juures pingil. Õige juurde aitaks teed juhatada punane roos ootaja rinnataskus.  Kell näitas täpselt südapäeva, kui heki tagant ilmus Lembitu ette esimene pruudikandidaat  – nahkses miniseelikus punapäine püstja Buratiino nina ja  poisipeaga näitsik.
„ Otsid naist vä? Mul on rahakamate klientide jaoks laupäeva õhtupoolik vabaks jäetud. Kui asja igal nädalal korrata soovid, teen 10% püsikliendi hinnaalandust...“
Lembit ei saanud sõnagi suust. Siis toibus ja läbi tema  machomehepea sähvatas  mõte:  „Pole hullu...!”
Silmade ette  välgatas kümnete eripakkumistega Exceli tabel. „Küll ma sealt veel  leian erilise  pärli.   Esimene vasikas minevat ikka…”