Eakate parema vaimse ja füüsilise tervise ning üksindustunde peletamise heaks
Laste atraktsioonidega vabaõhu mänguväljakud pole enam kuigi haruldased. Eestis võib neid kohata üllatavalt tihedalt ja seda mitte ainult korrusmajade lähedustes vaid ka eramajade piirkondades.
On üsna loomulik, et tubastest tingimustest soovitakse värske õhu ja päevavalguse kätte, ent mänguplatsid pakuvad ka enamat. Rohkelt toredaid mängutegevusi lastele, mille käigus ühtlasi õpitakse ka teiste lastega arvestamist, sõprussuhete loomist, samuti erimeelsustega toimetulekut.
Lapsevanematele aga soodsat võimalust oma elukoha kogukonnaga sujuvamalt tutvuda. Paljud riigid on analoogilise mänguväljaku kontseptsiooni laiendanud ka oma rahvastiku eakate selektsiooni heaks.
Vanema elanikkonnaga seotud riskide minimeerimiseks, nende füüsilise tervise ja sotsiaalse toetuse programmi raames on ellu kutsutud seeniorite mängu- ehk terviseväljakute riiklikud programmid.
Eakate terviseväljakute ajalugu
Eakate tegevusinventariga terviseväljakute rajamise pioneeriks peetakse Hiinat ja teadaolevalt rajas just see riik aastal 1995 linnade loodusparkidesse esimesed seenioritele suunatud mänguväljakud. Hiina eakateprogrammi edust sai innustust Hispaania, olles mures fakti pärast, et aastaks 2050 on 40% nende elanikkonnast 65aastased või vanemad. Ainuüksi Barcelonasse on rajatud enam kui 300 eakatele suunatud tegevustega terviseväljakut. Eakate vabas õhus paiknevaid tegevusrajatisi leiab tänaseks ka Soomes, Jaapanis, Saksamaal, Kanadas, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Aastal 2004 Soome Lapimaa teadlaste poolt läbi viidud uuringute tulemused tõestasid, et pärast kolmekuulist regulaarset terviseväljaku kasutamist parandasid uuringutes osalenud seeniorid oma tasakaalu, kiirust ja koordinatsiooni. Uuringutes osales 40 erinevat eakate gruppi, mille liikmed olid vanuses 65–81. Samuti tagasisidestasid nad, et neile meeldis mänguväljaku sotsiaalne külg ja neil oli lõbus uute inimestega kohtuda.
Jätkub ajakirjas...