Egiptuse kuurordis möllab süsimust Raivo Tartust

10.02.2019 20:25
E.E.
Kommentaarid
5
Foto:

Varem sõideti Egiptusse ikka USA dollaritega, aga just viimase aasta jooksul küsivad müüjad ja teenindajad aina sagedamini, et ega te eurodes ei saa maksta.

Paljud Egiptusse sõitjad teavad, et seal saab paljudes kohtades maksta ainult sularahas, aga samas saab väga hästi hakkama ilma kohaliku raha Egiptuse naelata, mida vahetatakse ühe euro eest 20.
Maksmiseks sularahas sobivad nii eurod kui ka USA dollarid, aga varem eurosid ei küsitud.
Nüüd, kui pakutakse snorgeldamist või kõrberallit või massaaži, siis esimesena öeldaks hind juba eurodes.
Eurodes ongi kasulikum maksta, sest kui meil on euro ja dollari kurss enam-vähem 1:1, siis seal võtavad paljud kursiks 1:1,1 või 1:1,2 ehk dollar on seal euro suhtes odavam. Kuigi vahel õnnestub maksta ka kursiga 1:1.

Münte egiptlane ei armasta
Jootrahaks tasub aga kaasa võtta ühedollarilisi kupüüre, sest ühe- ja kaheeurosed on mündid, kuid münte kohalikud väga ei armasta. Peaaegu iga päev käis mõni sealne teenindaja küsimas, ega te ei saa kümmet euromünti paberrahaks vahetada. Kui ütled, et sul on dollarid, siis loomulikult püüab vahetaja esialgu leida sinus lolli, kellele anda kaheksa või üheksa eurot ja võtta vastu 10 dollarit.
Muidugi saab igal poole maksta ka kohaliku rahaga, aga siis peab kogu aeg arvutama, mis see kaup või teenus siis meie rahas maksab.
On vana tõde, et kuigi see on tüütu, peaks Egiptuses iga teenuse hinda küsima mitte ainult ühest kohast. Nii taksohinnad kui kaupade hinnad poes võivad erineda ka kaks või kolm korda. Kuna ka see kaks või kolm korda kallim ei tundu eurooplasele väga kallis, siis sageli ongi turistid nõus kohe maksma.

Süsimust „Raivo Tartust”
Palav päev Egiptuse suvituslinnas Hurghadas. Päike paistab, seltskond eestlasi lamab hotelli kõrval basseini ääres. Üks must mees tuleb vesivõimlemisele kutsuma ja küsib, kust te pärit olete. Ütleme, et oleme Eestist ja küsime, kust tema pärit on. „Mina olen Raivo Tartust,“ ütleb mees. Hiljem selgub, et ta on pärit Egiptusestki oluliselt lõuna poolt, 29 miljoni elanikuga Ghanast. Ta on õppinud Egiptuse pealinna Kairo ülikoolis sotsioloogiat, aga pole leidnud erialast tööd ja töötab hotellis kehalise tegevuse juhendajana. Eestlastega on ta piisavalt kokku puutunud ja seetõttu teab, et Eestis on Tartu-nimeline linn ja Eestis on Raivo-nimelisi mehi.
Mängu-Raivo rääkis, et kavatseb mõne aasta pärast kodumaale tagasi minna, osta reka, nagu on ta isal, ja hakata naaberiiki Togosse ning sealt tagasi kaupa vedama. Ta arvestab, et kuni 30 000 euroga peaks korraliku kasutatud auto kätte saama. Igatahes pärast seda vestlust ütles ta iga kord, kui meist möödus, „Hello, Estonia!“



Eestlased on populaarsed
Eestlased on end Egiptuses üldse päris hästi tuntuks teinud. Lauseid „Tere-tere, kuidas läheb?“ kuuleb egiptlaste suust aina sagedamini ja mitte ainult hotellides. Kõndisime ühel õhtul mööda Hurghada linna, kui üks poemüüja hõikas ukseavast: „Hello, Estonia!“
Küsisime, kuidas ta aru sai, et me Eestist oleme. „Aga te räägite ju eesti keelt ja ma tean, kuidas eesti keel kõlab,“ vastas mees ja kutsus poodi.
Enamus teenindajaid teab päris hästi, kus Eesti asub, et see on Soome naaber ja kuulus kunagi Nõukogude Liitu.
Muide, ka Egiptuse neidude hulgas on moes käia näiteks retuuside või dressidega ja Nike või mõne muu kuulsa tootja vabaajajalatsitega ning ilma sokkideta või siis ilma sääreta sokkidega. Egiptuses pole muidugi ohtu, et jalad külma saaks või et paljas jalg lumega kokku puutuks.

Vaadatud 2614 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Meie naised ju pidevalt

käivad musti noolimas. Osa naisi pidevalt saadavad neile raha, et teisi naisi ei nooliks. Kaksikud õed lasid ennast lahutada ja igal kuul käivad korra või kaks mõnu saamas. Nende sõnul eesti meestel kaheteist sentimeetrised ja "tootlus" väike.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi