Eksitaja metsarajal

On kõigile teada fakt, et metsas paljud inimesed olgu nad seenelised või muidu uitajad, võivad eksida, kui neil ei ole teerada tuttav ja looduses seiklemiseks palju kogemust. Aga et eksida võib ka oma kodukoha metsatukas või ka lageda peal.

Üks Võrumaa daam rääkis, et nende kodukandis on juba ammustest aegadest hoiatatud eksitajate eest. Vanarahvas uskus, et need eksitajad on seal metsavaimud või mingid müstilised olendid, kes kaitsevad kohalikke, et sinna ei satuks võõrast ja kurja kavatsusega inimest, kuid vahel need vaimud vigurdavad ka omadega.
Ühel heal päeval tuli naine kolme kilomeetri kauguselt poest. Tal oli poekott üle õla ja ta ümises lauluviit. Tee oli talle tuttav, seda oli ta tallanud juba kümneid aastaid. Ja ikka üle pisukese künka,kiriku kõrvalt ja allika vahelt läbi, mäest alla ning põllu ja metsatuka vahelt koju.
Ühel hetkel, kui ta jõudis kiriku juurde hakkas taamal müristama ja tema pea kohale kogunesid koletud pilved. Ilm läks tuuliseks ja kõledaks. Naine vaatas taevasse ja ohkas kergendusega, et tema jõuab veel enne vihma kodutarre.
Äkki hakkas tema kõrval sähvima välk. Naine tõmbas rätiku peadligi ja ise kummargile maha.
Kui välgusähvakast toibus, siis vaatas ta, et seal, kus enne oli põld, oli nüüd äkitselt mets ja teisel pool, kus oli olnud pisuke metsatukk, oli väga vana paks kuusetihnik. Naine tundis ennast kui muinasjutus, sest see koht oli nii müstiline ja eriline ja talle täiesti võõras. Eemal ei paistnud enam silmapiiri, ei olnud näha tema kodumaja katust. Ta oli täiesti segaduses. Vaatas jalge alla. Teerada oli sama, ta polnud kuhugi kõrvale kaldunud. Jõudnud seal mitu minutit juurelda, otsustas ta istuda maha ja mõtelda, mis nüüd edasi saab või kas minna jalgrada pidi hoopis tagasi poe poole. Ka seljataha vaadates ei olnud pilt endine. Kirikut ega allikat polnud näha kuskil.
Mõne hetke pärast välgatas taas taevas valgeks ja müristas kõvasti ning oli kosta, kuis seljataga hakkas vihmapilvest kallama. Naine vaatas taas enda ümber ja nüüd oli ta õnneks tuttavas kohas tagasi. Ta pani kiire sammuga kodupoole punuma.
Kodustele loo ära rääkinud, ootas ta üllatusest pikki nägusid, kuid seal olid pojal ja mehel hoopis omad sarnased jutud ja nad olid isekeskis juba ka järeldusele jõudnud, et vahel vaimud eksitavadki ning mängivad nendega. Karta pole midagi.
Ka naabri- Ants olevat kord pikalt oma kodumaja ees lahtiste silmadega ringi tuianud ega näinud, kuskohas kodumaja asub. Selle ime panid nad Antsu kärakalembuse arvele, kuid ka poepidaja ning vanad külaaelanikud teadsid eksitajatest rääkida. Midagi seal metsateel siiski kummalist toimub?
On see ilmastuki nähtus või suvepalavuse tagajärg või hoopis kuri vaim, seda ei oska keegi seletada.
Metsa eksinu ellujäämi­sabinõu

Järgmiseks mõningaid näpunäiteid Naiskodukaitselt, kuidas tegutseda kui olete eksinud.
Istuge maha ja analüüsige olukorda, säilitades rahu. Esiteks tuleb jõuda otsusele, kas jääte paigale ja ootate abi või püüate edasi liikudes iseseisvalt olukorrast välja tulla. Paigale jäämise kasuks tuleks otsustada kui:
teie füüsiline vorm on keskmisest halvem;
on pime või on kohe pimedaks minemas;
olete halvasti varustatud ning teil puudub kogemus ilma varustuseta metsas hakkama saamiseks;
teil on vigastusi;
olete väga pikalt juba kõndinud ning tunnete suurt väsimust;
ilmastikuolud on järsult halvenenud.

Paigale jäädes:
1. Valige praktiline ja hea koht peatumiseks.
Parim koht on mõne lagendiku äärel, metsa servas, mitte väga kaugel veekogust. Lagendikul on võimalik teid paremini märgata, ent puude all saate varju nii vihma kui ka tuule, samuti kõrvetava päikese eest. Veekogu on oluline vee pärast, ent sellele liialt lähedal olles tekivad probleemid putukatega. Parimaks peavarjuks on laiade okstega vana kuusk, üksikute puude alla ärge peituge, sest neil on kombeks äikest ligi tõmmata. Kui olete kuppelmaastikul, siis orgudes on külmem ja niiskem, ka künka tipus on jahedam õhk, seega valige peatumiseks künka külg tipust pisut allpool. Püüdke mitte jääda peatuma silmnähtavalt niiskesse kohta ja/või padrikusse. Kui teil on vigastusi, siis andke vajadusel ja võimalusel endale esmaabi.

2. Kutsuge abi – 112
Abi kutsudes on tähtis iga väiksemgi detail. Üldistused, nagu näiteks, et olete metsas ja ümber on puud ei aita eriti teie asukoha määramisel. Kahandage asukoha määramise ringi selliste faktidega nagu maakond, vald, asukoha nimetus, mis maanteelt ja suunal sisenesite metsa, kas olete märganud veekogusid, soid, riigimetsa – selle märgistused või koguni on kuskil post, millel on riigimetsa kvartali number ja te teate seda numbrit.
Lisaks aitavad asukohta määrata muud viidad, sildid, künkad ja kõrgemad kohad, varemed, alajaamad ja elektriliinid (hea kui oskate vahet teha kõrgepingeliinidel), riigi geopunktid, metsatüüp ehk mis liiki puud peamiselt kasvavad, kas mets on noor või juba vana, karjäärid, teed – mis materjalist ja kui laiad, sealhulgas ka raudteed; mis on peatuskohas teie ümber, näiteks lagendik, üksik kuusepuu, küngas, segamets jne.
Ärge unustage ütlemast oma nime ja ärge katkestage kõnet enne kui teile selleks luba antakse. Kui teil on vigastusi, siis kindlasti rääkige ka neist.

3. Tehke ennast nähtavaks.
Arvestage, et suure tõenäosusega otsitakse teid nii maad mööda kui ka õhust.
Tehke võimalusel lõke. Lõke on kasulik mitmel moel – annab soojust, kuivatab märjad riided, pimedas on lõkke valgus kaugele näha, lõkkest tulev suits on näha, lõkkest saab meelerahu ning vaigistust hirmule, lõke hoiab eemale uudishimulikud metsloomad.
Igasugused sümmeetrilised kujundid on kaugelt näha ja looduses neid tavaliselt ei esine. Seega kirjutage liivale või lumele, pange lagendikule kuivanud okstest kokku tähti või kujundeid, tallake heina sisse tähed või kujundid, ehitage okstest püramiide või kolmnurkasid, kasutage ära kõik võimalused kontrastide loomiseks ehk tumedale hele ja heledale tume materjal.

4. Koguge varusid
Varuge endale vett, küttematerjali, võimalusel midagi söödavat (mustikaid, maasikaid, pähkleid, sinikaid, muulukaid, pihlakaid, pohli, kuuse noored helerohelised võrsed jne). Võtke vaid neid söödavaid saadusi, mida kindlalt teate. Ärge minge oma peatuskohast kaugele, hoidke sellega silmsidet. Ärge kulutage liigselt ja asjatult energiat, ärge lobisege mobiiltelefoniga, võimalusel ärge jätke varumist pimeda peale. Säilitage rahu ja jääge ootele.

Jätkub ajakirjas...