Elu võimalikkusest Marsil

12.10.2018 19:10
Kairit Rebane
Kommentaarid
0
Foto:

Marsi koloniseerimine on viimasel ajal populaarne teema. Aga mis kasu on Marsi-külade projektidest, aruteludest, kuidas seal toitu kasvatada või tunneleid kaevata, kui me pole veel sedagi välja mõelnud, kuidas me – juhul, kui toimub mingi kollektiivne meie ülekolimine – seal hingata kavatseme.

Siiski tundub, et sellele teemale mõtlevad teadlased on leidnud uue potentsiaalse abilise Marsil hapniku tootmisele. Futurist ja blogija Kristin Houser kirjutab, et teadlastel on õnnestunud välja nuputada lootusrikas skeem, kuidas Punane Planeet piisava hapnikuga varustada. Selleks loodetakse abi ühelt spetsiifiliselt bakterilt – nimelt tsüanobakteritelt – jah, ei kelleltki muult kui meiegi meredes vohavailt sinivetikailt. Nimelt on meie suviste randade nuhtluse sugulaste puhul täheldatud, et nad võtavad õhust süsihappegaasi ja toodavad hapnikku meie planeedi nii mõneski kõige ebasõbralikumas paigas. Sellest julgustatuna avaldas üks teadlasterühm just hiljuti ajakirjas Science artikli, milles avaldati lootust, et just tsüanobakterist saab inimese abiline tulevaste Marsi-kolooniate hapnikuga varustamisel.
Kes meist kooli ajast ei mäletaks fotosünteesi? Selle abil muundavad taimed ja teisedki organismid päikesevalgust energiaks. Tsüanobakterid kasutavad samuti fotosünteesi, kuid vajavad selleks hoopis vähem päikesevalgust, kui näiteks tomatitaimed. Tegelikult on teadlased avastanud, et tsüanobakterite elu õilmitseb isegi ookeanide kõige sügavamais sügavikes.
Fotosünteesi võtmeteguriks on kemikaal, mida tuntakse klorofüllina. Enamik taimi ja organisme kasutavad nähtava valguse energiaks muutmiseks klorofüll-a tüüpi klorofülli.
Nüüd aga on teadlased avastanud, et tsüanobakterid kasutavad üht omalaadset klorofülli vormi, nimelt klorofüll-f ning selle abil muundavad nad energiaks hoopis kaugpunast (infrapunasele lähedast) valgust. Seetõttu saavadki nad elada ka äärmiselt nappides valgustingimustes. „Selle tööga mõtestasime me täielikult ümber minimaalse vajaliku valgusenergia koguse, mida on fotosünteesiks vaja,” selgitas uurimuse üks kaasautoreist Jennifer Morton. „Selline fotosüntees võib vabalt toimuda sinu koduaias kivi all.”

Jätkub ajakirjas...



Vaadatud 507 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi