Ema tütrele: "Kas sa oled tõesti abielumehe armuke?"

Airi on 37aastane kena naine ja kuuendas klassis käiva poja ema. Poja isaga on on tal normaalsed suhted, aga viimased viis aastat on ta pojaga kahekesi elanud.

Pärast lahutust, kui tema mees uue naise leidis, polnud Airil mingit soovi endale uut meest leida. Ta elaski aasta ilma igasuguste meessuheteta, siis sai aga ühel konverentsil tuttavaks endast tosin aastat vanema ettevõtjaga. Mõne nädalaga sai sõprusest armusuhe. Kui mees hakkas vabandust paluma, et ta ikkagi ei suuda oma peret jätta, vastas Airi rahulikult, et tema ei taha kellegi abielu lõhkuda ja tema ei oota ega nõua mehelt midagi. Elagu too nii, nagu tahab ja oskab.

Suhte asjad räägiti selgeks
Nii oligi selle suhte raam määratud. Nad kohtusid keskmiselt kord nädalas, saatsid tihti sõnumeid, käisid sõpradega väljas ja vähemalt korra aastas reisil. Mees aga säilitas oma korraliku abielumehe renomee.
Airile selline suhe sobis ja mehele ka. Mees oli Airilt ka palunud, et kui naine kohtab kedagi, kes talle tõesti meeldib ja kes tahab temaga ühise elu luua, siis tema astub kohe kõrvale, sest tema ju ei paku Airile kooselu. Aga Airi ei leidnud kedagi, kes natukegi oleks suutnud tema armukesega konkureerida.
Pauk tuli aga sealt, kust Airi seda üldse karta ei osanud.
Ükskord, kui ta väikelinna ema juurde sõitis, oli ema oli väga vaikne ja tõsine. Airi küsis kohe murelikult, ega ema tervisega midagi lahti ole. Ema vastas mornilt, et tema tervisel pole häda mitte midagi. Kui nad olid tunni aja pärast lauda istunud ja Airi oli taas ema tehtavaid imemaitsvaid kotlette proovinud, pahvatas ema: „Kas sa oled abielumehe armuke?“
Airi polnud pärast mehest lahkuminekut kunagi emaga oma meessuhetest rääkinud. Tegelikult polnud kaua aega millestki rääkida, sest tal polnudki suhteid ning oma üksikutest üritustest polnud ka mingit mõtet rääkida. Kui Airi lõpuks mehe leidis, ei hakanud ta ema asjasse pühendama, et suhtleb abielus mehega.
Ema ilmselt arvaski, et kuna tütrelt suhte teemal uudiseid ei tule, siis on ta täielikult pühendunud oma tütre kasvatamisele ning meestega tal suhteid ei ole. Ja et kui tekibki mingi suhe, küll siis tütar räägib talle sellest.
Aga nüüd oli ema tõsiselt endast väljas ja pühkis isegi pisaraid. Keegi kohalik oli teda ilmselt valgustanud tema tütre patuse eraelu kohta pealinnas.
Airi ei saanud lõpuni aru, mis ema täpsemalt ärritas, kas tema suhe abielumehega või asjaolu, et väikelinnas sellest rääkima hakati.
Airi üritas rääkida, et tema ei ole kellegi ellu sekkunud ja tema ei ole kellegi kooselu tahtnud lõhkuda. Ema pahvatas selle jutu peale, et mis tütar siis teeks, kui tema oma mees niimoodi teise naisega käiks. Ja lisas, et nii liiderlikku meest ei tohi õige naine üldse uksest sisse lasta.
Airi võttis oma asjad, ütles nägemist ja sõitis Tallinna tagasi. Ta arvas, et ema läks selgelt liiale tema ellu sekkumisega.

Mida teha ja öelda?
Airi rääkis mehele selle loo ära. Mees soovitas Airil emale öelda, et ta lõpetas suhte selle liiderliku mehega. Airi ütles, et ta põhimõtteliselt ei ütle emale nii, kui mees päriselt ei taha seda suhet lõpetada. Mees vastas, et ei taha, ja arvas, et kui jutt juba Tallinnast välja on jõudnud, küll siis jõuab ka tema naiseni, aga tema võtab seda siis paratamatusena. Nad leppisid siiski kokku, et mingi aja nad avalikes kohtades üldse koos ei liigu.
Ema helistas kolm nädalat pärast seda tüli, üritas rääkida ainult olmelistest asjadest ja uurida, millal Airi tema juurde sõidab. Airi ütles, et sõidab siis, kui ema lubab mitte sekkuda tema ellu. Ema ütles, et see pole ju sekkumine, kui ta muretseb oma tütre maine pärast. Airi itsitas ja küsis, kes tema mainet seal kodulinnas siis rikkuda üritab. Selle peale vihastas ema ja ütles, et tütre maailm on ikka lausa pahupidi.
Airi ei tea siiamaani, kelle kaudu jutt tema suhtest kodulinna jõudis. Võimalik, et inimene ei olnud üldse pahatahtlik, vaid lihtalt klatšihimuline. Info levimise teed võivad olla imelikud, aga võib-olla saab ta seda kunagi teada, kuigi ta ei ole selle vastu enam huvi tundnud. Ta kartis mingi aja, et mehe abikaasa saab sellest suhtest teada, aga viimasel ajal on hoopis mõelnud, et võib-olla teab too naine ammu, aga tahab hoida kinni sellest, mis tal on, ehk igati kindlustatud elust ja abielust.
Airi elu on jätkunud endisel moel. Ema on rahunenud, aga päriselt leppinud sellega ta ei ole. Airi suhtleb emaga, aga sel teemal pole enam kumbki tahtnud rääkida.