Enne kadripäeva talvist ilma ei tule
Oktoobri ennustus läks seekord ligilähedaselt täide, ehkki ilm oli isegi pisut soojem kui ma arvasin. Kui september tuli meil normist kaks kraadi jahedam, siis oktoober ilmselt vastupidiselt samavõrra keskmisest üle.
Isegi öökülma oktoobris õieti ei olnud, ainult mõnel üksikul päeval. Kirjutasin eelmises ilmaloos, et inimeste jaoks ei ole suurt vahet, kas oktoobris on peamiselt 6-9 või 9-12 kraadi sooja, sest jahe on ikkagi – eriti siis, kui sügis on sombune ja tuuline. Kuid pakkusin, et tänavu jääb see temperatuuri vahemik sinna ülemisse poolde ja esimesel dekaadil ka paar kraadi rohkem. Tegelikult oli veel kuu keskel (16. oktoober) viimast korda +15 kraadi.
Ega see mingi ime olnud, sest suvel oli üsna harva edela- ja läänetuuli (pikemalt ainult juuli keskel) ja kui see suund nüüd maksvusele pääses, olid need juba soojad tuuled. Alates septembri keskpaigast hakkavad läänekaarte tuuled reeglina tooma juba keskmisest soojemat ilma.
Samal ajal oli sadu endiselt väha ja ainus ekstreemsuse sellesama 16. oktoobri õhtu torm ja äike. Muidu oli tänavu oktoobris pigem kuldne sügis ja ega seda vihma liiga palju ka olnud.
Edela- ja läänetuulte hooaeg
Kui ikka oktoober oli keskmisest kuivem (loo kirjutamise päeval ei olnud Eesti Ilmateenistus veel keskmisi näitajaid avaldanud), siis on meil märtsist saadik nüüd kuus normist kuivemat kuud, üks napilt sajusem (juuli) ja teine ca 20% sajusem (mai).
Teine asi on see, et alates augustist on ilmad olnud ühtlased. August oli sisuliselt algusest lõpuni päikeseline ja soe, paljudel päevadel isegi palav. Seejärel toimus üks kiire langus (29.–30. august) ning järgmise kuu jooksul püsis päevane ilm 11–18 kraadi vahemikus ja oktoobris 8–15 kraadi vahemikus. Võiks öelda nii, et septembris puudusid soojad ja oktoobris külmad päevad, kui aga need kaks kuud kokku liita, on temperatuuri poolest üsna keskmine sügis.
Novembris peaks edela- ja läänetuulte hooaeg jätkuma, aga ma usun, et lõpuks peaks ka vesiseks minema. Kestvat sadu ei ole meil juuli keskpaigast saadik õieti olnud. Millalgi peab sajukõver ka üle normi ulatuma. Kuna ennustamine on alati protsentide mäng, siis ma ei julge lubada, et just novembris kallab või pigem udutab, sest hilissügise vihm ei ole reeglina tugev, aga võib olla kestev. Sajune aeg võib ka natuke edasi lükkuda.
Kuid kindel on see, et taolise ilma jätkudes – olenemata, kui palju sajab – ei ole meil novembris miinuskraade loota. Või ütleme nii, et pole karta, sest on inimesi, kes külma ja ka varajast talve ei salli.
Talvel palju lund, aga paksu lumikatet ei teki
Kui vaadata tagasi viimase kümne aasta novembritele, siis ainult 2016. aastal oli see kuu normist külmem. Kui õigesti mäletan, oli siis lumine just kuu esimene pool ja isegi nii tugevalt, et huvilised võtsid kapist suusad ja mõned rajadki tehti korda.
Aga novembri esimese poole lumi ei ole vist Eesti ilmastiku ajaloos mitte kunagi püsima jäänud. Seda, et kadripäeva paiku alanud talv ja lumikatte teke võib olla püsiv, teame üsna hästi üle-eelmisest kümnendist. Näiteks 2009. aastal algas talv novembri kolmandal dekaadil.
Kui mardipäeval (10. november) on külm ja kadripäeval (25. november) sulatab, on see tavaliselt pehme talve enne. Vastupidine variant eeldab pigem külma talve. Tänavu on nii, et suure tõenäosusega tuleb novembris kõige külmem viimane viispäevak, aga ma ei usu, et see oleks eriliselt külm. Pigem näeme esimesi miinuskraade ja võib-olla jääb lumi mõneks päevaks ka maha. Aga see ei ole järsk muutus, mis ennustaks külma talve.
Kuigi novembri algul on talve veel pisut vara ennustada, paneksin kirja mõned märksõnad eeloleva külma aastaaja osas. Seda praegu ei ennusta, kas jõulud on valged või mustad, teeme seda detsembri algul.
1) Talvel sajab palju lund, aga see veel ei tähenda, et lumikate oleks kogu aeg paks. Pean silmas, et külmad ja sulad vahelduvad kiiresti ja paksu lumikatte tekkeks ei jää lihtsalt aega.
2) Kuni veebruari keskpaigani me suuremast pakasest pääseme. Külmalained on lühikesed ja reeglina jäävad pidama -10 juures, allapoole ei lange.
3) Tartu suusamaraton toimub ilma probleemideta, aga aastavahetuseks planeeritud suusavõistlused nõuavad suuri pingutusi, et neid pidada saaks.
Jõululaupäev laheb kogu konservatiivne usumeeste kollektiiv taarat korjama sest kõik on taarausku