Enne olümpiat sõda ei tule

23.01.2022 23:30
Eimar Rahumaa
Kommentaarid
3
Foto:

Kõik suur on kokku lihtne psühholoogia. Kuna rahvusvahelistes suhetes toimetavad inimesed, muutub vestluskaaslase mõistmine aina olulisemaks.

Aasta algas teatavasti paljude läbirääkimistega. Neid peeti mitmel pool ja formaadis Lääne ning Venemaa vahel, traditsiooniliselt toimus  Davose majanduskonverents, kus veebi kaudu esinesid osavõtjaile mitme riigi, sealhulgas Hiina, Indoneesia ja India riigijuhid. President Xi Jinpingi sõnavõtt on leidnud elavat kommenteerimist.
Endiselt kummitab vastamata küsimuste küsimus: kas Venemaa ründab uuesti Ukrainat? Suure vene kirjaniku Anton Tšehhovi väite kohaselt – kui esimeses vaatuses püss ripub seinal, siis hiljemalt kolmandas peab sellega pauku tehtama. Vastasel korral kannatavat realism.
Ilmub otsekui küllusesarvest artikleid igat masti ekspertide ja professionaalsete arvajate arvutitest nii teemakohastes ajakirjades kui üldse meedias prognooside ja omapoolsete ettepanekutega.

Läänel nappis tõelisi suurmehi...
Selle kõige valgusel saab üha enam selgeks kui suur ja avali oli ”võimaluste aken” uuele maailmakorrale pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Saksamaa taasühinemist.
Kas ikka oli? Jah ja ei. Mõlemal poolel jätkub kaalukaid argumente. Ent minu arust küll. Nõukogude impeerium oli lagunenud, Jeltsin pakkus tekkinud kaose ületamiseks kõikvõimalikku koostööd, ent Lääne hirm, peamiselt teadmatusest tingitud, sulges võimaluste akna. Puudusid tõelised suurmehed – kes oli hädas praktikantidega, kes mammona kogumisega...
Tõsi küll, mõni uus mõte pääses küll päevavalgusele, ent ­lahendusteni ei jõutud. Siin võiks viidata 2003. aastal USAs Riigidepartemangus Poliitika planeerimise osakonnas koostatud dokumendile Venemaa vastu võtmisest NATO liikmeks.

... ja teadmisi nõukogude tegelikkusest
Lääs ei tundunud põrmugi Nõukogude Liidu tegelikkust. Kohe üldse mitte. Milline oli nõukogude inimene tänu totalitaarsele riigile, pidevale defitsiitsusele (nooremad ei teagi, mida selle all mõeldakse) ja partei kontrolli all olevale haridusele, kultuurile, meediale. Tegelikult - õigem oleks öelda, et inimene, vaatamata kõigele sellele venepärasele ”arenenud sotsialismi” eripärale, inimene oli kohanenud ja kujundanud ”oma immuunsuse”. Laias laastus.
Mulle sai see selgeks aastail 1988–1991, kui töötasin asekonsulina Stockholmis. Nõukogude Liidu tõmmatud pool sajandit maailmu eraldunud raudne eesriie maksis kätte tervele maailmale ja teeb seda tänini. Endistel liiduvabariikidel ja satelliitriikidel jäid lääneriikide järelaitamiskursused poolikuks. Senini.

Sisemiste erinevuste kuratlikkus
Sellises situatsioonis sisaldub paradoks, mida kogenud diplomaadid on sõnastanud kui ”sisemiste erinevuste kuratlikkus”. Mida sarnasemad on esmapilgul ühiskonnad, seda raskem on tabada seal varjuvaid suuri erinevusi inimeste arusaamades ja (mõtte)maailmades ning tõekspidamistes.
Siin tuleb abimeheks psühholoogia, sest rahvusvahelistes suhetes toimetavad inimesed. Iga signaal on, öeldakse, üksnes nii hea kui hästi/halvasti teda vastu võetakse. Vastu võtmine aga sõltub ”vastuvõtja antennist”. Eks me mõne aja pärast loeme memuaaridest, kuidas võeti vastu Vene ja NATO läbirääkimistel, et algusega täpselt samal tunnil algasid Ukraina-Vene piiril viimaste ründekopterite patrull-lennud.

Venemaal puudub usaldusväärsus...
Läbirääkimiste ­õnnestumiseks on vaja tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust. Esimese on Venemaa saavutanud oma ”bold actions”-itega, ent teist mitte. Sa võid ju küll kinnitada, et ei ründa, ent laua teisel poolel istuja otsustab, kas sinu juttu saab usaldada. Tänapäeval ongi raskuspunkt läbirääkimistel kaldunud reputatsioonile ja usaldusväärsusele, sest lausalist valetamist tuleb üha vähem ette. Valede jalad on tänases maailmas muutunud hästi lühikeseks, ent sellest tekkiv kahju – põnts usaldusväärsusele ja tõsiseltvõetavusele – on ajutisest kasust võrreldamatult suurem. Silmnähtav tõde, ent praktikas, eriti kärsitute amatööride puhul, raskesti järgitav, sest kiusatused on suured, probleemid keerulised ja mitmetahulised, omavahel nii seotud.

... nagu ka osadel parlamendiliikmetel
Maailmas täheldatakse just parlamentide liikmete puhul, et nende kvaliteet on langenud ja diplomaadid tabavad neid üha sagedamini valetamiselt, ­propagandistlikust erapoolikuselt.
On ju välisriikide esindajad väga hästi informeeritud, saatkonnad on kogunud aastate kaupa väga mitmesugust kõikvõimalikku teavet maa juhtkonna ja prominentide kohta ning kerged avastama vastuolusid. Õigemini, need ujuvad ise pinnale, sest kõik diplomaadid panevad oma iva sisaldavad jutuajamised alati kirja ja siis on hea enne lugeda, kui lähed ühe või teise parlamendiliikmega vestlema, mida ta on sinu kolleegile seitse aastat tagasi rääkinud… Seda võiks ilmselt kõrva taha panna ka nii mõnigi ka Tallinnas. Sääraseid signaale on saabunud.
Kes soovib asjast head ülevaadet saada, siis üks suuremaid asjatundajaid valdkonnas oli professor Robert Jervis, kes on sel teemal kirjutanud mitu raamatut.
Prognoosin, et enne taliolümpiat ”kolmas vaatus” kätte ei jõua. Enamat ennustamine pole ei usaldusväärne ega tõsiselt võetav.

Vaadatud 957 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
juba

aasta aega on aldevalitsus rahva vastu sõda pidanud ja nagu naerukajakas ütles ,,nemad sammugi tagasi ei astu,, pidage oma meeleavaldusi, nii on lood ja heaga see ei lõpe

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi