Euroopa ­kliima­poliitika: ­võidujooks ajaga

18.07.2021 22:35
Eimar Rahumaa
Kommentaarid
4
Foto:

Möödunud kolmapäeval, tervele Euroopale nii märgilisel päeval nagu seda on Suure Prantsuse revolutsiooni alguspäev, Bastille’ vallutamine ja lammutamine Pariisis 14. juulil 1789, esitas Euroopa Liidu Komisjon dokumendi Fit for 55 (Valmis 55ks). See kujutaks suurt pööret terves maailmas kliima soojenemise vältimiseks.

Miks tingivas kõneviisis? Aga sellepärast, et nii Euroopa Parlament kui riikide valitsused EL Nõukogu näol (kutsutakse ka ministrite nõukoguks) peavad selle tähtsa kava vastu võtma.
Pehmelt öeldes on erimeelsusi palju. Aga juba aasta tagasi, kui Euroopa kliimatsaar Hans Timmermans rääkis sellest, et 40% süsihappegaasi vähendamisest ei piisa, et mida varem me pihta hakkame uue kavaga, seda kiiremini maitseme selle vilju ning hiljaks jäämine maksab julmalt kätte.
Komissar mainis, et ülesanne on pagana raske, 2050 peab EL saavutama tasakaalu: süsihappegaasi õhku paiskamine ja selle mitmel viisil tagasivõtmine, ära tarbimine, kinnipüüdmine olgu võrdsed.
Lühidalt öeldes tuleb kümne aastaga ära teha rohkem kui eelneva kolme aastakümnega.
Igale vähegi arukale poliitikule on sestap selgeks saanud, et praegustest piirangutest ei piisa Pariisi 2015 kliimaleppe eesmärgi saavutamiseks, et Maa soojenemine piirduks 2 kraadiga, veel parem 1,5ga, vaid valmis tuleb olla 3 kraadise soojenemise tagajärgedega. Lühidalt – sagenevad võimsamad ja kestvamad tormid, üleujutused, põlengud ning muud nähtused, millest meil veel aimugi pole. Kahtlejatel tasub tutvuda suurte tulekahjudega praegu Kanadas Briti Columbias ja USA lääneranikul.

Sihikul terve maailm
Euroopa Komisjoni uus äärmiselt ambitsioonikas kava – vähendada aastaks 2030 55% võrra süsihappegaasi paiskamist õhku võrreldes aastaga 1990 puudutab tervet maailma ja iga inimest nii otseselt kui kaudselt.
Suur vaidlus tekib saastekvootide ümber, mis aastast 2005 on olnud liidu peamine vahend eesmärkide saavutamisel kliima vallas. Õpikunäiteks on, et tänu saastekvootidele vähenes kivisöe põletamisel tekkiv süsihappegaas elektri tootmiseks selle aja vältel kolmandiku võrra, ent edu ei saatnud rasketööstust ja transporti, sest siin jagati ettevõtetele kvoote tasuta.
Dokumendi kohaselt tuleb kehtestada nn kliimatollid kaupadele riikidest, kus saastemaksu ei ole, et vältida saastavate tööstuste kolimist neisse maadesse. Plaanis on täiendava maksuga luua Euroopa tootjatele teistega võrdse(ma)d tingimused, aga teisalt ergutada neid maid saastekvoote kasutusele võtta, et klimatolle vältida.
Praegu ostab ju Saksamaa või Rootsi tsemenditootja saastekvoote, (rusikareegel on, et tonn tsementi ”toodab” ka tonni CO2), ent mitte näiteks Ukrainas asuv vabrik. Edaspidi tuleb sellel oma toodangu eksportimiseks EL osta ka saastekvoote. Kavas on saadud raha kasutada kliima heaks – aga kuidas täpselt, eks see tuleb selgeks vaielda.

Ees seisavad suured vaidlused
Muidugi põhjustab säherdune kava suuri vaidlusi maailma riikide hulgas. Rahvusvaheline õigus ei keela tollide kehtestamist, kui mängus on näiteks inimeste tervis. Seda ei kvalifitseerita protektsionismina, oma tööstuse kaitsmisena välismaise konkurentsi eest. Mitmes mõttes palju kohasem oleks kehtestada ühtne süsihappegaasi maks, ent arvestades kogemusi üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe sõlmimisest, kus dokumendi tegemine võttis aastakümneid aega, poleks niipea lootustki selleni jõuda. Vaadake kasvõi, kuidas üle kivide ja kändude liigub ettepanek kehtestada kõikjal vähemalt 15% ettevõtete tulumaks: mitu riiki on selle aruka ettepaneku vastu.
Kliimatollidele lisaks on kavas saastekvoote vähendada ja nendega kauplemist karmistada ning ka seega kvoodi hinda, mis on suurenenud niigi 5 eurolt 50ni tonni eest. Saastekvoodid on olnud juba 15 aastat peamine meede EL kliima mõjutamisel. Praegu hõlmab see energia tootmist, rasketööstust ja osaliselt lennundust. Komisjon paneb ette, et kvoote peavad ostma edaspidi ka merelaevandus, autoveod ja ehitus. Selge, et kvootide hind tõuseks komisjoni ettepanekute kohaselt kiirenevalt, et senisest rohkem ergutada rohepööret kõikides nimetatud valdkondades. Laevadele ja lennukitele pannakse ette kasutusele võtta alternatiivne kütus. Kuidas Euroopa Liidu uus kava hakkab Eestit mõjutama, eks seegi tule meil põhjalikult läbi arutada.

Äri- ja kliimahuvide ühildamise käänud
Võib ette kujutada, kuidas ühelt poolt tööstuste ja teisalt kliima kaitsmise huvid meedias järgnevatel kuudel kokku põrkuvad ning kajastamist leiavad.
Selge on, et kõnesolevad meetmed tabavad eri maid, inimeste gruppe ja valdkondi väga erinevalt. Komisjon paneb riikidele kohuseks, et vaesemaid inimesi aidataks oma majanduse ümberkorraldamisel, näiteks majade renoveerimisel energiatõhusateks.
Kavas on karmistada seadusi metsa töötlemisel ja põldude harimisel, keelata näiteks lageraie, kaitsta senisest paremini ürgmetsi, suurendada makse energia vallas, ergutada igati taastuvatest allikatest energia tootmist, vähendada bensiini tarbimist (minimaalne maks sellele kõikides liikmesriikides). Ent mäletame ju, et Prantsusmaal 2018 nn kollavestide liikumise tõukeks kujunes just protest bensiini hinna tõstmise vastu.
Kavas on kiirendada sõidu­autode ja väikeste veoautode üleminekut elektrile. Nähakse ette elektriautode laadimisjaamade arvukus piirkonniti. Eesmärgiks seatakse, et 2035 aastaks sõidukid üldse ei saastaks keskkonda.
Nii valmistab Euroopa Liit ette novembris toimuvat ÜRO kliimakonverentsi COP 26, kus riigid esitavad oma plaanid rohepöörde vallas.
Poliitiline sügis Euroopas saab olema üsna tormiline, kaheldamatult lisab uus dokument sellele vunki juurde.
Ega Bastille’ vallutamine, terve revolutsioon üldse ei toimunud salongikõlblikus hillitsetuses, vaid oli suurte vapustuste jada. Ent üksnes nii sünnib uus maaailm.



Vaadatud 544 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Oht peitub nurga taga

Tõsiseks ohuks kliimale on sm. Põhugaasi pool eraldatav metaan.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi