Fotograaf rikkus kauni pereürituse?

Elukutselise fotograafina tellitakse mind pildistama paljudele avalikele pereüritustele. Ürituse korraldaja soovib fotodega anda üritusele lisaväärtust. Hiljem saavad kõik pilte alla laadida ürituse kodulehelt.

Peaaegu iga aasta on tekkinud ka konflikt, kui mõni lapse­vanem karjub vihaselt ametliku fotograafi peale, miks te minu last pildistate? Kui fotograaf selgitab, et need pildid on pereürituse üks osa ja need lähevad korraldaja kodulehele, siis see paraku ainult suurendab lapsevanema viha. Nõutakse piltide koheselt kustutamist ja soovitakse näha, kas ikka pildid on kustutatud.
Minule kui fotograafile on arusaamatu lapsevanema vihahoog. Kui inimene ei soovi pildile jääda, siis loomulikult temast pilte ei tehta. Aga teha sellist skandaali on ikka enneolematu.
Millest selline ülitundlikkus ja raev? Samas on ürituste korraldaja seisukoht ühene – kui inimene kirjutab, siis me võtame alati galeriist ebasobiva pildi või pildid maha. Reeglina on pildi­galeriid väga populaarsed ja pilte jagatakse agaralt sotsiaalmeedias. Kuid jah, mõnikord on inimesel teised soovid, kuid me võtame ebasobivad pildid siiski maha.
Lapsevanemate seisukohad on paraku seinast seina. Ürituse korraldaja peab mõistma, et kõigi soov ei ole olla jäädvustatud ja mälestused võivad jääda foto asemel hoopis südamesse ja mällu. Samas teatakse, et luba küsimata ei või kedagi pildistada. Ja korraldaja peaks ürituse reklaamis mainima, et kohal on ka ametlik fotograaf ja pildid avaldatakse ürituse kodulehel. Siis ei tohiks kellegil probleeme tekkida. Kaamera pelglikud inimesed peavad lihtsalt koju jääma. Samas pildistavad paljud lapsevanemad üritustel mobiilidega vahetpidamata ja ei küsi, kas taustal olevad inimesed ikka soovivad pildile jääda. Selles probleemi ei nähta.
Samas märgib üks lapsevanem: “Kui mina liigun avalikul üritusel, siis mul on jumala ükskõik, kas minust tehti pilte või ei tehtud. Mina nagunii ei hakka mingi Delfi või Kroonika 500 pildilist galeriid lappama, et kas ma ikka jäin pildile või ei jäänud. Samas on mõnikord sõber saatnud Kroonika lingi, et kuule sa oled ka pildile jäänud. No ma siis vaatan seda pilti ja see ei tekita minus mingeid emotsioone – lihtsalt mingi juhuslik anonüümne pilt minust. Ma ei saa seda isegi enda Facebooki seinal kasutada, sest on liialt igav.”