Häbi Alko 1000 kaupluses: "Appi, see mees tunneb mu ära!"

26.05.2019 20:35
Mariina Rein Illustreeriv Foto: Delfi
Kommentaarid
2
Foto:

42aastasel üksikemal Vivikal oli eelmisel ­suvel kuuajaline lühike suhe lahutatud mehe Markoga.

See oli kirglik kuu, aga kui Vivika sai aru, et mees tahab jääda lihtsalt kokkusaamiste juurde ja suhet edasi arendada ei soovi, ütles ta Markole ausalt, et tema jaoks jaoks on seda vähe ja nad peaks intiimsuhte lõpetama.
Marko üritas küll Vivikat veenda, et nii head ja toimivat suhet ei tohi ära lõhkuda, sest milleks keelata endale meeldivaid asju. Vivika jäi siiski endale kindlaks ja ütles, et rohkem nad ei kohtu. Lõpuks Marko leppis selle otsusega ning ei helistanud ega kirjutanud enam Vivikale.
Facebookis jäid nad sõpradeks edasi ja vahel laikisid teineteise postitusi. Paar kuud hiljem leidis Vivika Andri, nad hakkasid koos elama ja elu tundus ilus.

Piirikaubanduse võlud
Sõbrad kinkisid Vivikale sünnipäevaks sõidu Jurmala spaasse ja hiljuti käiski Vivika koos Andriga kingitust nautimas. Kui nad tagasi sõitsid, palus Vivika Andrit, et nad võiks Alko1000 poest läbi käia, sest ta tahab mõned head veinid osta, kuna need on seal peaaegu poole odavamad kui Eestis. Andri keeras meeleldi parklasse ja kavatses paar kasti õlut osta.
Vivika nägi juba poodi sisse astudes, et eemal õlleriiuli juures seisab Marko, käed taskus, ja uurib hindu. “Jumala pärast, ta ei tohi mind näha!” mõtles Vivika.
Selge see, et 42aastase naise elus on suhteid olnud ja mõndagi on juhtunud ning pole mingi häbiasi teretada eelmist meest. Aga kuna Vivika oli Andrile rääkinud, et tal polnud aastaid meest olnud, siis Markot nähest läks ta näost tulipunaseks, nagu oleks valetamiselt tabatud.
Vivika sosistas mehele, et köhahoog kipub peale ja astus vaikselt välisukse poole.
Vivika teadis, et kaua ta seal ukse taga olla ei saa, sest muretsev Andri tuleb vaatama. Vivika jälgis meest läbi ukseklaasi ja vahepeal vaatas ka sisse. Markot polnud kahjuks enam näha. Kui Vivika tundis, et puna hakkab näost taanduma, astus ta vaikselt poodi tagasi. Ja esimesena nägi, kuidas Marko astus mööda vahekäiku käru lükates tema poole!
“Appi, ma ei taha, et see mees mind ära tunneb!” mõtles Vivika. Ta keeras Marko poole külje ja kinnitas pilgu õllekastidele.
Vivika järgmine mõte oli Markole märku anda, et ärgu näidaku välja, et nad on tuttavad. Marko on ju täitsa normaalne mees, saab aru. Aga oma mees Andri on ju ka sealsamas, nüüd poe tagumises otsas, ja ootab Vivikat enda juurde. Vivika mõtles, kuidas ta läheb võõra mehe juurde ja sosistab talle midagi. Ühesõnaga, Vivikal jäi üle ainult märkamatuks jääda. Kuna Andri viipas juba üsna kategoorilisel käega, et tule juba, hakkas Vivika, külg ees, tahapoole nihkuma. “Viis meetrit veel,” pomises ta omaette, kui nad Markoga teineteisele lähenesid.

Milline eriline kohtumine!
“Oi, milline kohtumine, kullake!” hüüdis lihtne mees Marko üle poe.
Viivika püüdis talle silmi punnitades ja pead raputades märku anda, et nad ei ole tuttavad, aga Marko ilmselt ei pannud seda tähele. Või ei tahtnud tähele panna.
“Mis asjus sa siin oled!” küsis Marko jälle kõva häälega.
Vivika oli näost tulipunane.
“Mu mees on siin,” sosistas Vivika nii vaikselt kui oskas.
“Misasja sa ütlesid, mees või?” küsis Marko jälle kõva häälega ja samal ajal ilmus Andri nägu Marko kukla taha. Vivika tahtis läbi põranda vajuda. Aga ta lihtsalt vaikis.
“Kohtasid sõpra, jah?” küsis Andri Vivikalt. “Või vana kallimat?”
“Saame tuttavaks, Andri,” ulatas Andri Markole käe.
“Marko,” ütles too vastu ja lisas: “No mis kallim nüüd mina olin, meil oli nii lühike lugu.”
Vivika haaras Andri käsivarrest kinni ja ütles pahura häälega: “Noh, lähme, sa ju ootasid mind sinna.” Ja Markole: “Hüvasti, oli tore kohtuda.”
Nad olid juba Markole seljad keeranud, kui kuulsid teda ütlemas: “Miks siis hüvasti kohe, ega me riidu läinud...”
Vaikivatena tegid Vivika ja Andri oma ostud poes ära. Oli näha, et Andri oli väga pahane. “Kuidas sai kõik nii kuradi valesti minna,” halas Vivika. “Mis me sinna poodi üldse läksime?” Kõik läks võimalikest kõige halvemal moel, see oli igatahes kindel.
Vivikal oli kogu ülejäänud tee nutmist ja seletamist. Ta rääkis kogu selle Marko loo ära ja palus muudkui Andrilt vabandust, kuigi varsti ei saanud enam arugi, mille pärast.
Andri tuletab seda juhtumit kahjuks siiamaani meelde ja kui tal halb tuju on, siis hakkab norima, et kus poes järgmine kallim vastu tuleb.



Vaadatud 2292 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Junn

Ära põe mees niisama nokib. Eks tal ka minevik. Aga see eks on küll täielik mats.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi