„Helme hõbe” hallitab põldudel

19.07.2020 23:35
Eimar Rahumaa* Foto: Delfi
Kommentaarid
11
Foto:

Sama hull nagu hektarite kaupa mädanevaid marju, on ka põllumeeste hirm oma riigi valitsuse ees.

Otsustasin aru saada, mis värk selle maasikakorjamisega on. Sestap läksingi eelmisel nädalal Tartu lähedal otse põllule, sest veebis pakuti maasikat korjata iseendale hinnaga üks euro kilo.
Perenaine, kes vao kätte juhatas, hakkas kohe süüdlaslikult vabandama, et paljud marjad on hallitanud.
“Neid ärge puutuge, korjake üksnes terveid. Sel aastal oli hea saak, ent väga kuumad ilmad juuli algul kiirendasid saagi valmimist sedavõrd, et nüüd katsumegi vaid päästa veel, mis päästa annab,” rääkis ta.

Töötud põldudele ei tule
Mul oli hale meel sellest inimesest, kes tundis end nii süüdi olevat, et pidi seda otsesõnu põhjendama.
Asusin küürutama. Kõrval noppis kohalik jutukas inimene, kes valgustas, et omanikud, kes on maasikaid kasvatanud üle kümne aasta, katsusid igat moodi inimesi põllule korjama saada, ent tulemused olid nigelad.
“Täitsa null kohe,” oli ta kindel arvamus. „Ega töötud ei tule, pole ka mingit “turuvarblaste” korraldust nagu vanasti, et bussidega neid hommikul korjama tuua.
Minu küsimus: “Ukrainlased?”, pani teda kurjalt naerma ning näitama marjadele: “Näe siin on viis marja ja kolm neist on... kas tead, mis sordist!? Ja vastas kohe ise: “Helme hõbe!”
Tuleb välja, et seda ei leidu – nagu Ivar Padari jutust võis välja lugeda – üksnes Helme kihelkonnas...! Homseks on kõik need “Sonata” sordist karva vahetanud ning muutunud kõlbmatuks, sest hallitus­seened levivad silmale nähtamatult imekiiresti. Pealegi on paar päeva sadanud.
Maksuametist on saanud hirmuvahend
Pilt oli kurb, eriti madalamates kohtades ja metsa veerul. Vaid üksikud marjad kõlbasid korjata. Ma ei oleks uskunud, et Eestis aastal 2020, kus maasika­hektari tegemiseks tuleb investeerida rusikakareegli kohaselt 15 000 eurot, suhtub valitsus nii vaenulikult neisse ettevõtlikesse inimestesse, kes riskivad maasikaid kasvatada. Kui veel kobisema kukud, siis ähvardatakse otsekui kurja koerana maksuamet kaela saata...
Vestlesin pärast korjamist ka peremehega, kes palus oma nime mitte nimetada – inimesed on ju ministrite Helmede sõnakasutuse tõttu hirmul...
Peremees oli kurb, sest kolm­­veerand saaki on hävimas ning arutles: “Valitsus peaks ju lähtuma sellest, et kui minul läheb hästi, siis ka paljudel teistel, sest nüüdsel ajal on ju kõik kõigega seotud. Ma ostan küll väetist, aiavõrku, kilet ja muud tarvisminevat, annan tööd aia- ja torutegijatele, ukrainlastest rääkimata, konkureerin hispaaniast ja mujalt tulnud marjadega.”

Demokraatiaga lolluse vastu
„Mis aga puutub viirusesse, siis seda kõike oleks ju hea tahtmise juures saanud korraldada, pealegi oleme me siin omaette ja kontaktid on pea olematud ning kergesti kontrollitavad,” arutles põllumees oma nukrat olukorda analüüsides.
Ning vaatas oma küsivate hele­siniste silmadega mulle otsa. Ma pidasin oma kohuseks talle seletada, miks minu arvates säherdune alasti rumalus on Eesti juhtimises võimalik.
Mitme minu selgitusega oli ta nõus, mõnele vaidles vastu. Eriti vaikseks võttis teda arvamus, et niikaua kuni maasika­kasvatajad tunnevad end süüdlastena, et maasikad põllul mädanevad selmet vabariigi valitsuse keelule ukrainlased korjama lasta nagu üks mees vastu astuda, – niikaua mädanevad need ka järgmistel aastatel.
Jutt pole ju üksnes maasikatest. Demokraatia kohustab inimesi rumalusele ja lollusele vastu astuma, kõige räuskamise ja ähvardamise kiuste. Eriti just seepärast, ja esmajoones tuleb loobuda tundest, et ollakse süüdlane.

*Loo autor on õigusteadlane ning töötanud kaua Eesti konsulina Rootsi saatkonnas.



Vaadatud 1458 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
düsgraavik

Helme peaministriks.Kreeka maasikas oli kõige magusam.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi