Ilm: Jaanipäev tuleb vihmane

09.06.2019 16:25
Piusa Juss Illustreeruv foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
0
Foto:

Minu maikuu ennustus oli üldjoontes õige, ainult kuu lõpu suhtes olin tegelikkusest optimistlikum, kui arvasin, et vahepealne soojus taandub tavaliseks 15-20 kraadiseks ilmaks.

Kolm-neli päeva olid sellest vahemikust ikka tunduvalt külmemad. Samas pakkusin õigesti, et mai esimesel poolel sooja ei tule, kuid teisel-kolmandal dekaadil saame suvist ilma ka.
Tänaseks (loo kirjutamise päevaks ehk 3. juuniks) on ilmajaam saanud ka mai kokkuvõtte tehtud ja niisugune ta oli, et temperatuur 0,2 kraadi normist soojem, sademeid 7 mm rohkem ja päikest 95% normist – seega kõik väga lähedal keskmisele.
Enamikele inimestele tundus lõppenud mai jahedavõitu. Võrreldes mullusega oligi. Kui meenutan, siis eelmise aasta 6. mai paiku oli loodus kümmekond päeva tänavusega võrreldes taga, aga mai keskel juba ees.
Loogiline, sest tänavu oli aprillis rohkem sooja, eelmisel aastal mais rohkem sooja. Aga kui käesoleva kümnendi maikuu Eesti keskmisi temperatuure vaatasin, siis kolmel aastal (2013, 2016, 2018) jäi see +13-14 kanti ehk ca 3 kraadi üle normi, ülejäänud aastad peamiselt 10-11 vahel ehk tavalised (Eesti maikuu norm +10,4). Ainult 2017. aasta oli kraadi võrra alla keskmise.
Aga eestlased jaotasid neid aastaid teisiti: kolm olid soojad ja ülejäänud külmad. Nagu ikka, peab tavainimesele olema maikuus teatud hulk sooje päevi või mõni pikem kuivaperiood, siis nad on enam-vähem rahul.
Tänavusest 6-9 päevast (olenevalt Eesti piirkonnast oli see arv erinev) jäi väheseks. Aga nii palju nad andsid, et tõstsid keskmise napilt üle normi.

Miks ootame mai lõpus üle 20kraadist sooja?
Peamine viga, mida paljud inimesed teevad, on see, et juba mai lõpu päevi vaadatakse suve kontekstis. Kui on alla 20 kraadi, siis on külm. Näiteks, kui ma 2017. aastal püüdsin tõestada, et mai teise poole päevane keskmine (Tallinnas 18 ja Tartus 20) oli soe, siis keegi seda ei uskunud. Aga tuleb aru saada, et mai lõpus 16-18 kraadi ei ole sama, mis 16-18 kraadi juulis.
Mai lõpus on niisugused numbrid vähemalt Põhja-Eestis täiesti normaalsed. Ei tea, miks kevadel ei arvestata, milline aastaaeg meil parajasti on. Talvel saavad kõik aru, et isegi üks plusskraad on soe, ka suvel ja sügisel on arusaam vastavalt normile. Aga kevadel peetakse normaalseks ilmasid, mis on keskmisest soojemad...
Osaliselt saan aru, millest see tuleb. Peaaegu igal aastal on maikuus mingi hulk 20-25 kraadiseid või isegi veel soojemaid päevi. Pole mingi ime, kui maikuu temperatuuri maksimum on mõnel aastal kõrgem kui juunis, juulis või augustis. Aga maikuus on ka külmi päevi – kuu algul ainult 5, lõpus 10 kraadi sooja – täiesti sageli esineb. Nii see keskmine madalam tulebki, aga kriteeriumiks on ikka mingil põhjusel ainult soojade päevade arv. Kas muul ajal on 15, 10 või 5 kraadi, sellel vahet pole...

Kevade tähelepanekud aitavad suve ennustada
Tagasivaade läks pikaks, aga sellel on oma tähtsus, et ennustada, mis saab edasi. Esimene tähelepanek: soe ilm on tänavu üsna hõlpsalt tulnud – tarvitseb vaid tigimustel (õhumassi päritolu, tuule suund, päikesepaiste) soodsaks muutuda, kui kohe on normist märksa soojem ilm platsis. Nii juhtus aprilli algul, aprilli teisel poolel ja nüüd mai keskel. Teine tähelepanek: soojaperioodile järgneb langus. See tähendab, et temperatuur ei taandu keskmiseks, vaid läheb normist külmemaks.
Juuni esimesel nädalal saabus järgmine, aprillist alates neljas soojaperiood. Kuid see saab ükskord läbi. Miks, võite küsida.
On ju varsti jaanipäev käes, võib-olla jääbki soojaks? Ei jää! Nii on pakutud Eesti Ilmateenistuse kui ka meie naabrite pikemates prognoosides.
Kui järgmise nädala keskel soojus itta taandub, tuleb asemele kuiv ja suhteliselt korralik ilm, aga usun, et vihm pole kaugel. Ent paari nädala pärast tuleb ju jaanipäev. Kas tõesti läheb ilm taas viletsaks kõige halvemal ajal?
Jah, kahjuks küll. Samas on ju teada tendents, et jahe ja vihmane jaanipäev ei tähenda sugugi kehva südasuve. Meenutage mullust (23. juuni oli küll enam-vähem korralik, aga päev enne ja pärast ladistas vingelt) või ka 2014. aasta jaanipäeva – mõlemad olid külmad, aga südasuvi palav. Kui oleme vahel rääkinud pööripäeva mõjust ilmale, siis suvel ei kehti mingil juhul selline „pseudotarkus“, et nagu pööripäev, nõnda suvi. Tegelikult on see lausa vale.



Südasuvi tõotab tulla ilus
Muide, lõppenud kevade kolmas tähelepanek on see, et tuule suund muutus väga sageli ning märtsikuised pikad tuulised perioodid enam ei kordunud. 2015. aastal sai populaarseks terminiks jugavool, millega ilmajaam põhjendas ühetaolist ilma, kui poolteist kuud järjest oli kuiv, päike enamasti paistis, aga tuul lõõskas ja sooja polnud üle 18-19 kraadi.
Tegelikult esineb meil see jugavool ainult teatud tingimustel, mida tänavune ilmakaart sugugi ei näita. Aga nüüd on hakanud isegi rahvaennustajaist ilmatargad jugavoolust rääkima. Kuna aga tänavu seda oodata pole, siis ilm muutub kiiresti.
Juuli algul läheb arvatavasti taas soojaks, ehkki meil on mingi sünge traditsioon, et üldlaulupeo ajal (tänavu 4.-7. juuli) on alati jahe. No eks siis läheb ilm ilusaks 8. juulist. Igatahes südasuvi tuleb minu hinnangul keskmisest soojem ja kuivem, aga seda saame veel täpsustada järgmises ilmaloos.
Esialgu valmistume selleks, et võtame jaaniõhtule vihmakeebid ja soojad jakid kaasa.

Vaadatud 1037 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi