Ilm: Juuli tuleb soe ja sajune

07.07.2019 18:15
Piusa Juss Illustreeruv foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
0
Foto:

Tänaseks on meil teada, et juuni keskmine temperatuur Eestis tuli 3,2 kraadi normist soojem, sadas 71% normist ja päikesepaistet oli 26% üle keskmise.

Maakeeli öelduna: soe, kuiv ja päikeseline.
Pean tunnistama, et olin üllatunud, kui nägin enam kui kolmekraadist erinevust keskmisest, ja seda, et tänavune juuni oli isegi soojem kui 2013. aastal. Tundus, et vähemalt Põhja-Eestis ei saanud keskmine olla rohkem kui kaks kraadi üle normi. Kas selle kompenseeris Lõuna-Eesti kuumus või lihtsalt tunne pettis – ei oska hoobilt öelda.
Tundus ka uskumatu, et USA ilmaportaal Accuweather arvutas Tallinnas juuni maksimumtemperatuuride keskmiseks 22,9 kraadi. Tõsi, seda arvu tuleb võtta mööndusega, sest maksimum tähendab ainult üht mõõtmist. Mõnikord on päevane keskmine sellest märksa madalam. Hea näide on 14. juuni, mil Tallinnas päeval üle 15 kraadi polnud, aga maksimum 18 mõõdeti eelnenud soojal ööl... Sademete keskmise osas ma nii üllatunud polnud, kuid ka siin on väike konks – nimelt tuli teise dekaadi algul mõnes paigas väga tugevaid äikesevihmu, mis keskmise üles tõmbasid. Arvan, et reaalselt sadas enamikes paikades umbes 50% normist.

Kaldusin liiga pessimismi
Minu eelmise ilmaloo pealkiri juunikuu „taandarengust“ oli küll vormiliselt õige, aga liialt pessimistliku sisuga. Tõesti, kuu kõige soojem periood oli 4.-8. juuni, mil isegi Tallinnas ületas päevane keskmine 29 kraadi piiri.
Edasi jätkus ilm 9.-25. juunini mõõdukalt sooja ja kuivana. Seesama periood hõlmas ka jaanipäeva. Mis teha, minu ennustus oli vale, sest vaheperiood kuumuse ja halva ilma vahel osutus oodatust pikemaks. Külmaks läks alles 26ndast ja ka siis mitte lõplikult. Ka vihma tuli endiselt vähe.
Tegelikult oli meie tänavune jaanipäev selle sajandi viie parema hulgas ja eelkõige põhjusel, et viimase paarikümne aasta jooksul on nadisid jaanilaupäevi olnud oi kui palju. Tänavusest paremad olid kindlasti 2013. ja 2016. aasta jaanilaupäev, aga rohkem meelde ei tulegi.
Kirjutasin ka variandist, et halb ilm võib edasi lükkuda Eesti „laulupeo needuse“ tõttu. Nii täpselt läkski – tegelikult algasid vastikud ilmad alles juuli esimesel dekaadil, kui tuhanded lauljad/ tantsijad Tallinna kogunesid.
Üht asja võib-olla tavalised ilmahuvilised tähele ei pannud –  juuni keskel toimus ilmarindel  suur muutus – Põhja-Euroopas hakkasid valitsema läänetuuled. Kirjutasin sellest juba talvel, et eelmisel aastal tuli meil lääne- ja edelatuultesse pikk paus ning lootsin, et ehk pääsevad nad  maksvusele juba enne suve, mil läänetuulte mõju ilmale on reeglina negatiivne.

Läänevool saabus ennustajaile ootamatult
Juuni keskel kirjutas Põhjamaade ilmaportaalid, et edasine suvi tuleb Põhja-Euroopas suhteliselt soe, Vahemeremaades pigem jahe. Vaid kümmekond päeva hiljem mõõdeti Prantsusmaal rekordkuumus. Peab jälle tõdema, et üle 4-5 päeva ette ennustada pole mõtet, kuid üldised tendentsid võiks siiski kuu jooksul paika saada.
Seega tegid läänetuuled taas oma töö. Antud ilmavoolule on iseloomulik, et 60ndad laiuskraad saab oma õhu 60ndatelt, 50ndad laiuskraadid 50ndatelt jne. Põhja-lõunasuunaliste õhuvoolude korral toimub rohkem segunemist – vahel jõuab soe õhk kaugele põhja ning jahedus Vahemere äärde. Sellistel suvedel võib meil olla ka väga jahedaid perioode (näiteks 2014. aasta juuni teine pool ja 2010. aasta augusti teine pool), aga reeglina on ilm keskmisest soojem. Nüüd on karta, et juuli-august enam liiga suvine ei tule, kui läänevoolud püsima jäävad.
Õhu liikumine läänest suurendab ka jugavoolu toimet, sest tavaliselt jääb just 55.-60. laiuskraad, kus paikneb ka Eesti, põhjas asuvate tsüklonite ja Kesk-Euroopa kõrgrõhkkonna vahele. Selline oli meil 2015. aasta suvi, kus vihma küll palju ei sadanud, aga tugevaid tuuli jätkus mitme suve jagu.
On inimesi, kes ütlevad, et 7-10m/s tuul ei ole mingi näitaja, sest arvestada tuleks vaid tõeliselt tormiseid päevi. Kuid minu hinnangul on väga vastik, kui selline mõõdukalt tugev tuul (ning jugavoolu puhul ka ühtlane – ei vaibu hetkekski) püsib kaks-kolm päeva ja vahel terve nädalagi. Lennu- või laevaliiklust selline tuul tõesti ei häiri, puhkajad saavad ka tuulevarjus päevitada, aga ikkagi on vastik – tee mis tahad! Igatahes olid meil aprill ja mai märksa vaiksemad kui juuni teine pool ja juuli algus.

Läheb väga napiks, kas juuli võidab juunit
Kui minna konkreetsemalt juuli ennustuse juurde, siis nagu öeldud – kui jugavool püsib, ei tule midagi head. Mäletan, et olin pessimist ka eelmisel aastal ja siis saabus hoopis erakordne kuumus. Tänavu kuumust ei tule ja 4.-8. juuni jääbki kõige soojemaks perioodiks. Tõsi, kui räägime pikemast vahemikust, siis on lootust, et 20. juuli paiku algab periood, kus 24-25kraadine keskmine püsib ca kaks nädalat. Aga viit päeva järjest ligi 30 kraadiga sel suvel enam ei tule. Näiteks mullu võis vahemikus 12. juuli-11.august võtta ükskõik kust kohast viis päeva ja ikka tuli keskmine 30 lähistele või ülegi.
Õnneks on juuliga nii, et vastupidiselt juunile peaks iga järgmine dekaad olema eelmisest soojem ehk taandarengu asemel näeme arengut. Täpselt sama on vihmaga – laulupidu võtab tugevamad sajud endale.
Tähtis kuupäev ilmaennustuses on alati 10. juuli ehk seitsmevennapäev. Siis määratakse suve teise poole trendid. Loomulikult kordan taas, et ühe päeva põhjal ilma ei ennustata. Kui aga 10. juuli suunas on näha ilma paranemist, siis võib seitsmevennapäeva vanarahva tarkust pidada tõepäraseks. Tõsi, olen märganud, et pigem kestab seitsmevennapäeva ilm viis, mitte seitse nädalat nagu vanarahvas öelda tavatses. Aga nende iidses tarkuses oli lihtsalt sobiv numbrite loogika.
Lühidalt peaks olema nii: esimesel dekaadil ületatakse 20 kraadi piir alles päris lõpus ja siis lõppevad ka vihmad. Teisel dekaadil jäävad läänevoolud püsima ning läheb ainult mõõdukalt soojaks. Kolmandal dekaadil on 25 kraadi juba tavaline, aga nüüd läheb uuesti sajusemaks, sest ilmamudel mitmekesistub ja läbi muutuste suureneb vihma- ja äikesehoogude hulk.
Põnevaim viktoriiniküsimus oleks nüüd, kas juuli tuleb Eestis soojem kui juuni? Jaanikuu keskmine 17,6 kraadi on tegelikult kaks kümnendikku rohkem meie juuli normist. Nii et kui juuli tuleks täiesti keskmine, jääks juunile napilt alla. Vastan ise nii: läheb väga napiks, kumb võidab.

Piusa Juss



Vaadatud 537 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi