Ilm: Juuni algul külma, siis veidi sooja, lõpus vihma

Seda ilmalugu kirjutades on maid veel kaks päeva ees, kuid kuu võib kokku võtta sellest hoolimata. Plusspoolele jäi kuiv ilm ja keskmisest rohkem päikest.

Sellega läks ennustus ka täppi, sest pakkusin jahedamat, aga kuivapoolset maid.
Kui palju lõppenud maikuu normist jahedam oli, seda veel ei oska öelda, sest Eesti Ilmateenistuse kokkuvõte ilmus alles 1. juunil, kui Nelli Teataja juba trükki läks. Arvan, et kuni pool kraadi võis olla alla normi, mitte rohkem.

Mai teine pool üpris korralik
Kuu esimese poole kohta ennustasin, et üle 15-kraadiseid päevi ei tule rohkem kui kaks. Nojah, Lõuna- ja Kesk-Eestis oli neid neli (2., 5., 6. ja 14. mai), mujal siiski 1-2 nagu pakutud. Taas mängis vingerpussi paljudele eestlastele tuttav norralaste ilma veebikülg www.yr.no. Osa minu tuttavaid kiidab norralaste ennustust taevani. Üks ekskolleeg mainis, et tema käib golfi mängimas vastavalt norralaste ennustusele. Kui lubab, et vihm lõpeb kell 15, läheb pärastlõunal, kui sadu algab kell 12, käib hommikul ära. Ja siis jõuab golfikotiga klubimajja, kui parajasti esimesed piisad tulevad – nii täpselt ennustavat Norra ilmakülg vihma algust Niitvälja golfiväljakul!
Aga juba on ka piisavalt neid, kelle meelest norralased liiga sageli eksivad. Minu arust on üks nende komme pakkuda Eestisse tegelikust ca 2-4 kraadi külmemat ilma. Täpselt sama juhtuski aprilli lõpus, kui 5.-6. mai ennustus näitas Tallinnas 11 ja Tartus 13 kraadi. Kuid läks jälle viltu ja 15 kraadi piir sai ületatud.
Sellele järgnes jõhker külm, kus viie päeva jooksul oli ilm ca 6-7 kraadi alla normi ja mitmes paigas tuli lumi tundideks maha. Et aga kuu teisel poolel natuke sooja saame, selles oli mul taas õigus. Rängalt eksis venelaste veebikülg Gismeteo, kes Eestisse üle 18-kraadist sooja ei pakkunudki.
Päris suviseid päevi oli kaks (19. ja 28. mai), aga tooksin ühe fakti: vahemikus 17.-29. mai ei olnud Tallinnas ühtki 15 kraadist külmemat päeva (ööd muidugi olid). See on päris hea näitaja, sest usun, et taolist stabiilsust esineb mai teisel poolel vaid paaril korral iga kümne aasta kohta. Nende päevade keskmine +18,7 oli Tallinnas ca 2 kraadi üle normi, aga jahedad ööd tõmbasid seda veidi alla.
Niisiis olid meil mai esimene ja kolmas nädal normilähedased (kuid pigem napilt soojemad), teine nädal tunduvalt külmem ja neljas nädal keskmisest soojem. Sarnane temperatuur valitses 2015. aasta mais, mis oli tänavusega võrdne ka kuivuse poolest. Sel aastal oli rohkem päevasooja ja tunduvalt vaiksema tuul, kuid tunamullu jäi ära tugev külmalaine ning ööd olid soojemad.

Mis sõitis millele sisse?
Kui aprillist võis rääkida ainult negatiivses võtmes, siis tänavune mai kindlasti ei kuulu viimase poolesaja aasta külmemate hulka. Looduse tärkamine jäi õigest ajast maha. Tavaliselt näeme puudel-põõsastel esimest rohelust Lõuna-Eestis aprilli lõpus, Põhja-Eestis mai algul. Kuu keskpaigaks on roheline värv reeglina ülekaalus, tänavune pilt näitas tol hetkel aga raagus puid kerge rohelise varjundiga. Alles 19. mai kuumus muutis looduse päevaga roheliseks.
Samas imestan, et ikka ja jälle võtavad sõna põllumehed, kes peaksid oma töö tõttu olema kliima nüanssidega hästi kursis, aga ajavad pidevalt pada. Tänavu ajas naerma ühe põllumehe (pole mõtet nime siin tuua) väide 12. mai Õhtulehes, et tänavu „sõitis kevad suvele sisse“. Öelda seda 12. mail on tohutult ennatlik, ehkki nüüd, juuni algul, see väide ilmselt tõeks osutubki. Mai keskel ei peagi olema mingit suve. Õige oleks öelda, et 7.-12. mai külmalainega sõitis varakevad kevadele sisse.
Toome siin näite 2013. aastast. Tookord kestis talv väga kaua, alles 7. aprillil tõusis ööpäeva keskmine püsivalt üle 0. Nii sõitis talv tookord sisse varakevadele, aga kuna juba kolm päeva hiljem valitses päris kevad (ööpäeva keskmine üle +5), siis edasi enam miski millelegi sisse ei sõitnud ja suvi algas hoopis mitu nädalat varem. Kuid tänavu on tõesti kõik aastaajad peale talve ilmselgelt veninud. Varakevad kestis üle pooleteise kuu ja nüüd kipub ka kevad suve edasi lükkama. Aga võib-olla põllumees oskas seda ette näha?

Soojaks läheb juuni ­kolmandal nädalal
Tänavu kevadel on Balti riikides valitsenud põhja-lõuna suunalised õhuvoolud. Selge, et need ei too keskmisest soojemat ilma. Aga tuletaksin meelde, et ka 1994., 2010. ja 2014. aasta kevadel valitsesid põhjakaarte tuuled. Miks selline näide? Sest neil kolmel aastal on esinenud viimase veerandsaja kõige tugevamad suvised kuumaperioodid!
Ilmastikus on see paradoks, et põhja-lõuna suunaline õhuvool võib sujuvalt üle minna lõuna-põhja suunaliseks, aga läänesuunaline õhuvool kipub kauem vastu pidama – nagu aastal 2015 või minu koolipõlve ajast aastal 1974, kui suvel polnud ühtki päris sooja (max +23) päeva.
Nii on meil endiselt lootust, et südasuvi tuleb soe. Muidugi ei ole tegemist reegliga, aga vähemalt näiteid leidub. Teine reegel, millest olen ka varem rääkinud, on see, et 1. mai ja jaanipäeva vahel peab olema vähemalt üks soojalaine. Kuna maikuu soe oli poolik, siis peaks see veel tulema. Aga nagu teame, siis mitte sel nädalal ja vaevalt ka järgmisel. Seega ootame sooja alates 12. juunist.
Taas ei toeta seda ennustust venelaste Gismeteo, kuid osaliselt toetab ameeriklaste Accuweather, kes näeb juuni keskel Tallinnas 20-22 ja Tartus 21-24-kraadist sooja. Veidi jääb lahjaks, aga vähemalt mitte külm.

Vihmane jaanipäev
Sajuga on selline lugu, et vihma on olnud vähe, pealegi tuli mai teisel dekaadil vihma asemel hoopis lund. Praeguses seisus olen sunnitud ennustama, et juuni tuleb keskmisest vihmasem ning põhiliselt seetõttu, et kuu lõpp kujuneb vesiseks. Um­bes 7-10 päeva kestev soojem aeg saab enne jaanipäeva lõpu ja siis tuleb üle pika aja tõsine vihmaperiood. Muidugi võib just jaanilaupäeva õhtul sadu pausi pidada, aga pakun kehvapoolset jaanipäeva – 14-17 kraadi ja hoovihm. Karta on, et kuu algus ja lõpp tõmbavad juuni keskmise temperatuuri alla normi.
Praegu on selline aeg, et suve kohta peab midagi pakkuma, ehkki luban ette, et juuni lõpus võivad ennustusse tulla korrektiivid. Hetkel arvan nii: juuli tuleb muutlik, aga ootan ka palavust (ja palju äikest!) kuu teisel poolel. August on stabiilsem: üle 25-kraadiseid päevi enam eriti ei tule, kuid kuu lõpus külmaks ei lähe, vaid püsib 20 kraadi kandis. Ma ei usu, et vihmapäevade arv tuleks sel suvel kuigi suur, aga saju summa millimeetrites sõltub eelkõige sellest, kui palju tugevat vihma me juulikuiste äikeste ajal saame. Kuid need on loodetavasti lühiajalised sajud.