Ilm: Keskmisest soojem ilm püsib kaheksandat kuud

04.11.2018 21:30
Piusa Juss Illustreeruv foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
0
Foto:

Ei olnudki tänavune oktoober nii igav ja hall, nagu ma sellest kuust eelmises ilmaloos kirjutasin. Kuigi ennustasin, et oktoobri teisel nädalal saame 15-kraadist sooja, osutus tegelikkus palju mõjuvamaks.

Tervelt üheksa päeva püsis päevasoe üle 15 kraadi ja perioodi keskmine tuli Tallinnas +16,6. Isegi suvi tuli tagasi, sest mõnel päeval (13.-15. oktoober) oli ööpäeva keskmine üle 13 kraadi.
Samuti saime oktoobri lõpus lund, mis ka pole just iga-aastane nähtus, kuid see külm jäi üürikeseks, sest tänaseks on meil taas 10 kraadi sooja. Kuivad ja niisked ilmad oktoobris vaheldusid – oli hommikust õhtuni päikesepaistelisi päevi, kuid ka selliseid, kus vihma lausa ämbriga kallas.

Millal oli suhteliselt kõige soojem?
Oktoobrikuu soojaperiood viis mu mõtte tagasi suvele, et peaaegu igal kuul juhtus meil midagi ebaharilikku just sooja poolel. Kerkis isegi küsimus, et milline aeg oli kõige haruldasem, kui võrrelda erinevate kuude kõige soojemaid päevi.
Teen korraks kõrvalepõike spordimaailma. Umbes paarkümmend aastat tagasi saabus ajalehtedele info, et üks Eesti kergejõustikuveteran on kolmikhüppes püstitanud maailmarekordi. Mees hüppas tegelikult kuskil 11-12 meetrit, aga vanusekoefitsiendiga ümber arvestades olnuks tema tulemus 19 meetrit ehk siis maailmarekord. Täpselt sarnase „koefitsiendiga“ saame vaadelda ka ilma – näiteks otse selgitades on ju 30 kraadi mai lõpul märksa ekstreemsem kui sama temperatuur juuli lõpul.
Selle süsteemi järgi selgub, et meie aasta kõige soojem ilm oli 9. aprillil, kui Lõuna-Eestis mõõdeti 23 soojakraadi. Kuna sel ajal on ööpäeva keskmine umbes 13-14 kraadi jahedam kui südasuvel, siis 9. aprilli temperatuur juuli lõppu üle viies oleks +36-37 – sellist soojust polegi Eestis kunagi esinenud.
Kui aga rääkida kõige soojemast perioodist, siis oli see 10.-16. mai, enamikes Eesti vaatlusjaamades andis see nädal keskmiseks 25-26 plusskraadi. Kuna sel ajal on ilm ca 8 kraadi jahedam kui südasuvel, siis oli koefitsienti arvestades tegu 33-34-kraadise nädalaga, mida meil tegelikult juuli lõpus ka peaaegu esines, aga siiski keskmiselt paar kraadi vähem. Ning palju vähem haruldasem polnud ka 28 kraadi septembri esimesel dekaadil või 24 kraadi napilt enne pööripäeva. Needki on ümber arvestatuna ligi 35-kraadised päevad..

Uskuge keskmist ­temperatuuri!
Kuigi lubasin septembrikuu loos suve juurde mitte enam tagasi pöörduda, tahaksin siiski seda teha, sest natuke mind ikkagi häirivad ilmast vähem teadvate huviliste arvamused. Jah, ilmselt oli tänavu tervikuna käesoleva sajandi ja võib-olla viimase poolsajandi parim suvi, aga ülivõrded „enneolematu“, „talumatu“ jne on ülearused. Näib, et aastad 2010, 2011 või 2014 on unustatud.
Ilma suhtes on kõigil subjektiivne arvamus. OK, temperatuur ongi kohati subjektiivne – 20-kraadine vesi võib mõnele tunduda ujumiseks väga soe, teisele liiga jahe. Kuid võrdlusmomendi juures peaks ikkagi tooma sisse objektiivsed näitajad nagu keskmine temperatuur ja teised. Kui vahel olen enne Eesti Ilmateenistuse ametliku info avaldamist arvanud, et antud kuu oli keskmiselt 2 kraadi soojem ja hiljem selgub tõde, et oli ainult 0,8 kraadi, siis ma tunnistan: eksisin! Aga ilma suhtes rumalad inimesed ütlevad: keskmine temperatuur ei tähenda midagi! Kui mulle tundus, et oli 2 kraadi soojem, siis oligi!
Võtame lihtsa näite: kui Eestis on südasuvel 25 kraadi sooja, peame seda heaks. Samal ajal on +25 Lõuna-Prantsusmaal jahe. Sarnasel viisil on Eestis +20 kraadi maikuus soe, aga juulis pisut jahe. Miks? Sest keskmised temperatuurid on erinevad! Lõuna-Prantsusmaal on üks keskmine, meil teine, juulis on üks keskmine ja mais teine. Me peame ju hinnangu andmisel sellest lähtuma! Või kui inimene ütleb: eile oli soojem ilm kui täna, aga temperatuur Eesti Ilmateenistuse veebiküljel väidab vastupidist, siis see inimene eksib. Mis siis, et ta ise ütleb: aga mina nii tundsin!
Muidugi ei näita keskmine temperatuur kõike. Esiteks, ta ei näita sademeid või päikesepaisteliste tundide hulka, teiseks ta ei näita ka, millistest numbritest see keskmine kujunes. On ju nii, et 30 ja 20 on sama palju kui 2 x 25, aga teisel juhul on meil kaks ilusat päeva, esimesel juhul ainult üks, eriti kui 20-kraadine päev on ka tuuline või vihmane. Ometi usun, et peame tunnistama keskmist, mis näitab, et 2010. aastal olid kolm suvekuud kokku soojemad kui tänavu. Tõsi, kui liidame juurde, et sel aastal olid ka mai ja september väga ilusad, saab tänavune suvi võidu. Aga „enneolematu“ ta kindlasti polnud.

Novembris talv ei alga
Tundub et ka novembris jääb püsima keskmisest soojem ilm. Septembris ja oktoobris läks kuu lõpus üsna jahedaks, aga kummalgi juhul polnud pööre lõplik. November on muidugi traditsiooniliselt sombune ja sajune (kuigi sademete hulk jääb suvele alla, on siiski halle päevi palju rohkem), mistõttu 10-kraadine soojus meid väga ei pane rõõmust hüppama. Aga fakt jääb faktiks, et kui ilm niimoodi veel paar nädalat jätkub, siis saame alates aprillist kaheksanda keskmisest soojema kuu  järjest. Väga võimalik, et november tuleb keskmisest niiskem, kuid sedagi me enam nii tähtsaks ei pea – ikka parem, kui sajab sügisel, aga mitte suvel.
Talvega on selline lugu, et reeglina ta oktoobris või novembri esimesel poolel kunagi ei alga, kuigi mõni erand viimase 30 aasta jooksul (1993, 2002) siiski on. Järsult võib talveks minna novembri lõpus, aga kui see tänavu ka juhtub, siis keskmine jääb ikka üle normi. Aga kas juhtub? Ei usu paraku. Tavaliselt on sügisel juba varem märgid, mis ennustavad talve järsku algust. Tänavu neid märke pole ja seetõttu peaks talv ikkagi algama sujuvalt, aga mitte enne detsembri keskpaika. Kuu aja pärast saame ehk ennustada täpsemalt.



Vaadatud 566 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi