Ilm: Millal tuleb pakane?

07.01.2018 15:15
Piusa Juss Foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
0
Foto:

Kirjutan seda ilmalugu para­jasti vana-aasta õhtul, kui meie tennisenaistel Kaia Kanepil ja Anett Kontaveidil on Austraalias juba uus aasta kätte jõudnud. Nüüd on see käes ka meil ja suur küsimus on: kas uus aasta toob ka uue ilma?

Igatahes 2017. aasta lõppes samas vaimus nagu ta algusest peale kulges ehk tsüklonite rohkuse tähe all. Ainult et, nagu me teame, tähendas see suvel jahedust, aga detsembris plusskraade ja musta maad. Nii läks ka täide ennustus mustadest jõuludest, ehkki Kagu-Eestis ja veel mõnes üksikus piirkonnas oli suure talvise püha ajal lumi siiski maas.
Küll aga ei läinud täide arvamus, et kuu keskel saabub külmalaine. Detsembri keskpaik oli küll kõige külmem aeg, ent seda väljendasid vaid väikesed miinuskraadid Eesti sisemaal. Kahekraadine erinevus pole kunagi suur, ent kui ühel pool (Lääne-Eestis) on temperatuur +1 ja teisel pool -1, siis see tähendab kvalitatiivset erinevust. Ning just sellest väikesest vahest see pisuke lumikate meie maa idaosas ka tekkis.

Jõulud nagu jaanipäev
Meil on irvhambad ikka vahel maininud, et Eestis pole suurt vahet jaanipäeva ja jõulude ilmas. Ega meil päris nii ka pole nagu Fääri saartel, kus kõik 12 kuud kestab suur sügis, kuid tõetera on selles naljas ometi sees.
Võtame võrdluseks näiteks sellise kellaja nagu 4 öösel – jaanipäeval veel nii mõnedki seltskonnad jätkavad sel ajal pidu. Tänavu jaanipäeval oli kell 4 varahommikul Eesti sisepiirkondades 1-5 kraadi sooja ning kõige külmem koht Tudu 0,3 plusskraadiga. 24. detsembril kell 4 oli sisemaal sooja 0-3 kraadi ja näiteks Tudus +1,0! Seega peaaegu kraadi võrra soojem kui jaaniööl! Kui aga võtta antud kümnendi kõige jahedam jaanipäev (2014) ja kõige soojemad jõulud (2011) pole isegi õhtuste temperatuuride erinevus märkimisväärne – vaid paar kraadi suvistepüha kasuks.
Enne uue aasta ilmaennustust võtame veel vana kokku. Julgen arvata, et 2017. aasta oli ilma poolest sajandi halvim. Muide, kõik külma aastaaja kuud (jaanuar-märts ja november-detsember) olid mullu keskmisest soojemad, aga ülejäänud kuud kas külmemad või enam-vähem normis.
Negatiivset võib 2017. aastast välja tuua palju: 1) lumevaene talv; 2) kevadised külmalained nii aprilli keskel kui ka mai esimesel poolel (Saaremaal panid naljamehed 9. mail suusad alla ja tegid kerge sõidu, sest talvel jäid ju sellest ilma!); 3) erakordselt jahe südasuve algus 4) väga vihmane suve lõpp ja sügis 5) keskmisest tuulisem ilm kogu aasta lõikes.
Mullusel aastal saab välja tuua vaid kolm umbes nädala kuni 10 päeva pikkust lõiku, mil Eestis valitses segamatult kõrgrõhkkond, üks veebruari esimesel poolel, teine aprilli keskel ja kolmas septembri lõpus. Sealjuures tähistas aprillikuist kõrgrõhkkonda arktiline külm (isegi päeva vaid 1-2 kraadi sooja).

Ilmastiku tasakaalust
Tean, et väga paljud inimesed usuvad ilma tasakaalu, et siis kehvale ajale peab järgnema hea ja vastupidi. Ainult küsimus on selles, kui pika perioodi järel see tasakaalustamine toimub? Piiblis oli juttu seitsmest viljarikkast ja seitsmest põuasest aastast, mis ju samuti teineteist tasakaalustasid, aga inimestele on see mõistagi probleem, sest tol ajal sa seitse aastat varudest ei elanud.
Mõnikord tulevad muutused juba aastaaegade või kuude lõikes, vahel algab suvi viletsalt ja siis läheb ilusaks jne. Nüüd on aga juba kolm aastat järjest olnud tsüklonite ülekaal ilmne. Jämedalt võttes oli meil viimane rahuliku ilmaga kuu 2016. aasta mai. Pärast sedagi on olnud kuiva aega, ent tihti on siis ilm olnud tuuline või mingil viisil tsüklonid meid ikka mõjutanud.
Kui me aga peame silmas, et aastatel 2010-2014 (välja arvatud 2012, mis oli teistest mõnevõrra niiskem) oli ilm valdavalt rahulik, mitu külma talve ning kuuma ja kuiva suve, siis võib-olla oleme nüüd hoopis viieaastases tsüklis, mis eelmist tasakaalustab?



Tänavu tuleb parem aasta!
Aga siiski olen üpris veendunud, et 2018. aasta tuleb ilma poolest parem. Sellepärast kirjutasingi kuu aega tagasi, et ootan pakast, sest see peaks olema muutuse üks tagajärg. Paraku pean vähemalt osaliselt oma sõnu tagasi võtma. Isegi viimastel soojadel talvedel on uue aasta hakul pea alati miinuskraadid saabunud, aga tänavu neid ikka pole. Tali ei jää küll taeva, ent enam ei julge tugevat pakast pakkuda, pigem lükkaksin külmema ja samas päikesepaistelisema ilma saabumise edasi veebruari, kuid siis enam 15-20 külmakraadist hullemat ei ennusta. Jaanuar peaks ikkagi tulema tsüklonaalne, ehkki detsembrist 3-4 kraadi külmem ja selgema taevaga. Ja lund ei pruugi me Põhja- ja Lääne-Eestis ikka veel näha.
Üks hea indikaator, mis meile pakase võimalikku saabumist peaks näitama, on idapoolne külm. Kuid ka Moskvas pole seni suuri miinuskraade olnud ning kuni 10. jaanuarini ka ei ennustata. Tavaliselt peaks aga seal minema enne külmaks ja alles siis võib nädal-paar hiljem oodata pakast ka Eestis. Kuid ega seda pakast meile nii väga vaja olegi, parem, kui ilm läheks ilusaks alles kevadel. Seda just praegu loodangi ning ehk aitab sellele kaasa ka fakt, et kirjutasin ilmaloo 31. detsembril – siis ei võta halba uude aastasse kaasa!

Vaadatud 866 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi