Ilm: september on viies suvekuu

09.09.2018 17:20
Piusa Juss Illustreeruv foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
0
Foto:

Pealkirjas öeldu võib saada tõeks, kui enne pööripäeva temperatuur oluliselt alla 20 kraadi ei lange, nagu praegu tundub. Sest mai andis meil ilma poolest ka suvekuu mõõdu välja, rääkimata juunist, juulist ja augustist.

Enne sügiskuu ennustuse juurde jõudmist räägime aga suvest pikemalt. Kõigepealt põgusalt siiski äsja lõppenud augustist. Minu ennustus, et normist soojem ilm jääb püsima ja saju hulk ei tule kuigi suur, läksid täppi, kuid detailides panin natuke mööda. Arvasin, et kolmas dekaad tuleb üpris jahe, aga 20-kraadine ilm püsis ja augusti lõpu kohta on see piisavalt soe. Samuti ei näinud ma ette lühikest külmaperioodi kuu esimesel poolel (12.-15. august).
Eesti Ilmateenistuse andmetel oli tänavuse augusti temperatuur normist täpselt 2 kraadi soojem. Ainult esimese dekaadi kuumusest poleks selleks piisanud, kuu teine pool pidi ka olema piisavalt soe, et selle võrra normi ületada. Saju hulk jäi väga napilt alla keskmise. Mõneti drastiline on fakt, et mullu augustis sadas vaid 5 millimeetrit rohkem, aga tunne oli selline, et eelmisel aastal oli lausa uputus, tänavu vaid mõned tugevamad äikesevihmad.

Miks kasutame alati ülivõrdeid?
Kogu suve kokkuvõtet alustan hoopis sellest, kuivõrd moes on meil ilmast ülivõrdes rääkida. OK, tänavune palavus oli tõesti üsna ekstreemne, aga allpool tõestan numbritega, et soojuse kolme erineva näitaja poolest jäi 2018. aasta suvi vähemalt ühele käesoleva kümnendi suvele alla. Aga kuna tänavune sai igas arvestuses teise koha, siis kokkuvõttes oli see vast tõesti parim suvi.
Ülivõrde kohta meenub mulle aga üks jutuajamine kuus aastat tagasi mai keskel. Läksime töökaaslasega ürituseks suurt telki laenama ja seal mees kurtis, et jahe ilm tema bisnisit ei soodusta ja sõnas: „Nii kehva maid ma ei mäletagi. Ühtki sooja päeva pole olnud.“ Seda, et oli alles kuu keskpaik, ei pidanud ta ilmselt millekski nagu ka seda fakti, et sama maikuu esimesel poolel oli kolmel päeval temperatuur 22-23 ja veel kolmel päeval 18-19 kraadi lähistel. Need kõik on mai alguse kohta soojad päevad, kust siis selline ülivõrdes hinnang. Mida oleks sama mees öelnud eelmise aasta maikuu kohta, kui üks nädal oli ilm lausa märtsikuine ja kuu esimeses pooles 20 kraadi piiri kätte ei saadudki?
Nii et selles mõttes on meil mälu lühike – kui räägime tänavusest haruldasest suvest, siis kas meile ei tulegi meelde 2010., 2011., 2013. või 2014. aasta. Need olid ju üsna äsja ja kõik vägagi soojad. Ei puudunud sealt 30-kraadine kuumus ega pikad soojaperioodid. Kõik need neli aastat olid ka suhteliselt kuivad, nii et vihmaga ei saa ka erinevust põhjendada.

Soojade suvede võrdlus
Läheme nüüd numbrite juurde. Esimene näitaja oleks nende suvepäevade arv, mil temperatuur on alla normi. Tänavu oli selliseid päevi vähe, kuid siiski üks märkimisväärne külmaperiood 20. juunist 6. juulini, mida, tõsi küll, paariks päevaks katkestas lühikes soojapuhang. Aga minu hinnangul oli 29. juunist 2. juulini sedavõrd külm, et see polnud kaugeltki ekstreemsem kui juuli lõpu 30-34 kraadine palavus. Arvan, et nimetatud päevadel oli temperatuur 5-6 kraadi alla normi. Kui liita mõned jahedad päevad juuni algul ja augusti keskel, tuleb kokku umbes 22-25 normist jahedamat päeva.
Aga ühtlaselt soojal 2013. aasta suvel oli ainult üks lühike jahe periood juuli keskel, natuke külma juuni keskel ja lõpus ning ühe käe sõrmedel loetavaid päevi augustis. Kokku umbes 20 päeva. Jah, suve keskmine temperatuur oli tänu kuumadele päevadele tänavu 0,3 kraadi kõrgem kui aastal 2013, aga mulle meeldis viie aasta tagune suvi vähemalt samavõrra.
Edasi võtame aluseks 25 kraadist soojemad ilmad. Tänavu püsis selline temperatuur täpselt kuu aega , nimelt 12. juulist 11. augustini. Kui mõned üksikud vahepealsed päevad (pigem küll Eesti mereäärsetes piirkondades) olidki alla 25, siis need ei loe. Aga... 2010. aasta suvel püsis 25+ ilm kaks nädalat kauem!! 2. juulist 15. augustini. Kas mäletate veel seda soojust? Ka juuli keskmine temperatuur oli siis kaks kraadi tänavusest kõrgem. Tõsi, põhiliselt küll selle arvel, et siis ei olnud kuu alguse külmaperioodi.
Lõpuks ka natuke ekstreemsest kuumusest, mida võib lugeda 30-kraadiste ilmadega. Võtame võrdluseks ainult Tallinna. Tänavu oli pealinnas selliseid päevi 7, aga 2014. aastal 9! Kas ikka ei mäleta? See oli ju alles neli aastat tagasi. Siis oli ka väga intensiivne kuumaperiood, kus 27. juuli ja 7. augusti (12 päeva) vahemikus mõõdeti päevane keskmine +30,8! Tänavune kõige kuumem aeg oli 25. juuli – 2. august (9 päeva), mille keskmine „ainult“ 30,2.



Erakordne kuivus ja ­drastiline vee temperatuur
Karta on siiski, et mitte miski ei saa vastu tänavuse aasta kombinatsioonile, kus kuumusega kaasnes ka erakordne kuivus. 2014. aastal sadas vist nelja nädala jooksul ka ainult ühel päeval vihma, ent enne (jahe ja vihmane juuni) ja pärast (augusti keskpaik) oli vägagi niiske. Juba on selge, et põua tõttu jääb tänavune viljasaak mullusele 30% võrra alla. Ja siis veel hädaldati, et uputab! Mõnele üksikule põllumajandussaadusele võib liigniiskus olla hullem, aga teravili kasvas eelmisel suvel tunduvalt jõudsamalt. Ja lõpuks jõuti tänu septembri lõpu kuivale ka saak ära koristada. Kolme kuu sademete summa vähesuse poolest tänavusele suvele lähiminevikus võrdseid pole, alles 2002. aasta oli pigem veel kuivem. Aga ka tänavu ei olnud ühtki tõsiselt võetavat vihmaperioodi.
Erakordne oli tänavu ka veetemperatuur. Järvedes tõusis see juuli lõpus 30 lähistele ja Viljandis selline temperatuur isegi ühel päeval mõõdeti, samal ajal oli Stroomi rannas vesi +5 kraadi. Kuigi ilm ei olnud sel aastal valdavalt tuuline (vähemalt puudusid pikad tugeva tuule perioodid), kerkisid just siis kirdest iilid, mis sooja vee rannast minema puhusid. Ega Soome lahes ju vesi külm ei olnud – oleksite samal päeval hüpanud vette Tallinn–Helsingi laevateekonna keskel, saanuksite nautida 21-22 kraadist merevett. Niisugusest drastilisest nähtusest võiks kirjutada eraldi loo, kuid antud hetkel pole selleks leheruumi.

Veel kaks nädalat kuiva
Mis tuleb septembris? Kuigi kirjutan seda lugu pisut varem, võib eeldada, et täna (7. september) on ilm veel vägagi ilus ja soe. Kuskil ei ole näha ka sügisvihmasid, pikemates prognoosides paistavad vaid mõned vihmased päevad.
Vahelepõikeks võiks märkida, et soojuse jaotus on viimastel aastatel segi pööratud ja nüüd on Venemaa kõrgrõhkkond platsis, ehkki just septembris peaks minema idas enne külmaks ja läänes hiljem. Juuni algul oli aga Moskvast ida pool veel räigelt külm, jalgpalli MM-võistlusteks valmistunud Jekaterinburgis vaid 7 kraadi sooja, samal ajal Norras 30! Kõik on täiesti segi – kevadel peaks minema enne soojaks idas ja sügisel püsima soojus kauem läänes, aga on täpselt vastupidi.
Kuid fakt on see, et kui suur kuumus saabus meile hoopis valest suunast (põhjast), siis nüüd mõjutab Venemaa kõrgrõhkkond meid septembris ja peaks hoidma pööripäevani ilma soojana ja kuivana. Temperatuur tasapisi langeb, järgmise nädala keskel 18-19 kraadini ja pööripäevaks 16-17 kraadini, kuid septembris on seegi üle normi. Sügise märke näeme alles kuu lõpus.

Vaadatud 524 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi