Ilm: Tugevam külm sai jaanuari lõpus läbi?

03.02.2019 18:30
Piusa Juss Illustreeruv foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
1
Foto:

Eilsega sai jaanuarikuu läbi ja oleme jõudnud talve keskpaika. Veebruar on muidugi palju valgem ja rõõmsam kuu, kuid see võib näidata ka päris karmi palet.

Kuid enne jaanuarikuu ilma juurde minekut ütleksin ühe Eesti kliima seaduspärasuse, mis kõlab nii: külmadel talvedel on tavaliselt karmim pakane jaanuaris, pehmetel ja keskmistel talvedel külmim aeg aga veebruaris. Eelmisel aastal oli ju samamoodi – sularohke talv lõppes normist 6-7 kraadi külmema perioodiga.
Kui ennustasin, et tänavune talv tuleb hindele “3+”, olin liiga tagasihoidlik. Lund on olnud küllaga, miski pole takistanud jaanuaris suusatamast. Sulapäevi polnud jaanuaris samuti liiga palju, aga ka pakast mitte.
Ennustasin õigesti, et kolmas dekaad tuleb kõige külmem, aga andsin vaid 30% võimalust, et jaanuari viimased kümme päeva on pakaselised. Praegu arvan, et need olid õiged protsendid: pakane küll näitas oma nägu, kuid pikemat perioodi ei tekkinud. Kui Eesti tingimustes pakasest rääkida, peaks 10-15 kraadist külma olema vähemalt 5-6 päeva järjes, samaväärne oleks 3-4 päeva 20-kraadist külma. Aga tänavu ei mänginud välja - sisuliselt pakast polnud.

Veebruaris palju päikest
Detsembris nägin tagantjärele, et arvutus läks pisut valesti – arvasin, et eelmise aasta viimane kuu oli ligi 2 kraadi normist soojem. Tegelikult aga ainult 0,6 kraadi. Nüüd ma enam sama viga loodetavasti ei tee ja kui täna avaldab Eesti Ilmateenistus oma koduleheküljel jaanuari kokkuvõtte, siis eeldan, et aasta esimene kuu oli umbes kraadi võrra alla keskmise. Niisiis on kahe esimese kuu põhjal meil täiesti tavaline talv, ei külm ega soe.
Valdavalt on meil pärast 2012/13 üsna pikka ja normist külmemat talve olnud külmima aastaaja kohta pehmed ilmad, kuid pea igal aastal on pakane korraks nägu näidanud. Mis siis tänavu ees ootab? Usun, et järgnev väide lugejaid ei rahulda, kui ütlen, et on umbes 50-50 šansid, et talve kõige külmemad ilmad on juba möödas. Jaanuari algul olin üpris veendunud, et tugevaim külm saabub veebruaris ja pigem kuu teisel poolel nagu möödunud talvel. Nüüd olen hakanud selles kahtlema.
Põhjuseks on idapoolse kõrgrõhkkonna mõju, mida pole meil olnud ning ilmselt seda ei tulegi. Tavaliselt on nii, et kui Siberi külm jõuab Venemaa Euroopa-ossa alles veebruaris, siis ta enam nii karm nagu jaanuaris pole. See on ka põhjus, miks pakaselistel aastatel on madalaimad temperatuurid jaanuaris - siis on külm tugevam.
Miks on meil aga jaanuar ja veebruar enam-vähem samasuguse keskmisega - selle põhjus peitub tsüklonite kõrgemas intensiivsuses talve esimesel poolel. Nii on ka tugevama sula tõenäosus jaanuaris suurem. Sellest seaduspärasus tekibki - kui ilm on pehme, siis on ta pehme eelkõige jaanuaris ja kui karmilt pakaseline, siis samuti jaanuaris või veebruari esimesel dekaadil.
Tänavu oli jaanuar talvine, kuid pigem keskmisele lähemal, mistõttu veebruar võib tõesti olla nii või naa. 90% tõenäosusega on kindel, et tänavu ei tule kummaski suunas ekstreemset talve. Samas on tuuled puhunud väga eri suundadest, millega jätkub 2018. aasta traditsioon. Meie tavapäraseid lääne- ja edelatuuli on endiselt vähe ja ma kardan, et need võivad hakata valitsema eeloleval suvel - see oleks halb.
Üks jaanuari puudustest, vaatamata keskmisele külmale ja kohati rahulikule ilmale (kuigi oli ka tuuliseid lühiperioode) oli vähene päikesepaiste. Veebruar tuleb palju päikeselisem, olen selles kindel. Ma ei pea silmas mitte ainult seda, et veebruaris on päevad pikemad (täna juba 8 tundi, Eesti Vabariigi sünnipäeval 10 tundi), vaid ka protsentuaalses mõttes on päikesepaistet rohkem. Kui Eesti norm on jaanuaris 30 ja veebruaris 60 tundi päikesepaistet, siis tänavu pole see vahe mitte kahe-, vaid pigem kolmekordne. Sellega koos taanduvad muidugi ka lumesajud. Kuna temperatuur jääb siiski valdavalt miinuspoolele, ei ole ohtu näiteks Tartu suusamaratoni ärajäämiseks ole.

Kevad võib tulla sujuvalt ja õigel ajal
Kuigi eelolevaks nädalavahetuseks pakutakse sula, ei usu, et see kestab kaua. Siiski loetakse küünlapäeva ilma ennustamisel oluliseks ja kui sel päeval on temperatuur plussis, peaks tulema ilus suvi. Aga paraku ei ole see seaduspärasus viimasel ajal enam täielikult paika pidanud. Nagu igal vanarahva tarkusel, on sellelgi oma tõenäosus ja iga aasta ei käitu ilm reeglitele vastavalt.
Veebruari keskpaik tuleb parajalt külm ja siis hakkab päikesepaiste domineerima. Öösel võib termomeetri näit langeda 20 kraadini, aga päeval mitte alla 10. Kuigi ma kevadet praegu veel ei ennusta, usun, et erinevalt eelmisest aastast saabub ta üsna sujuvalt. Külm taandub pikkamööda ja ööpäeva keskmine jõuab plusspoolele enne kevadist pööripäeva. Mullu oli temperatuur veel 2. aprillini miinustes. Seejärel saabusid järsku juba mõned päris suvised päevad. Tänavu mingeid üllatusi ei tule - kevad saabub tõenäoliselt täiesti õigel ajal ning kohe suurtesse plusskraadisesse ei hüppa.
Ent täpsemalt kirjutame märtsist-aprillist kuu aja pärast.



Vaadatud 1110 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
elgiljotino

ja saime me seda lugedes nüüd targemaks?

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi