Ilus naine osutus tõeliseks jõletiseks

Indrek on enese arvates pigem vanamoodne mees – tutvumisportaale ja kõikvõimalikke rakendusi ta ei kasuta.

Kui Indrek kellegagi tutvuda tahab, siis eeldab, et elu viib ta sobiva naisega ise kokku, olgu siis tööl või sõprade juures.
Indrek arvab, et nii saab ebameeldivaid üllatusi vältida. Näiteks seda, et näiliselt vabal naisel on tegelikult joodikust mees, kes võib tahta uuele kavalerile koha kätte näidata. Või siis, et naine on pannud üles kümne aasta taguse pildi, tegelikult aga ilmub kohtingule noore kaunitari asemel üpris väsinud moega keskealine tädi.
Ka Indrek ise ei tahaks end interneti vahendusel paremana näidata – oleks ju kurb, kui esimene kohtumine tooks daamile pettumuse. Et uskus end kohtuvat ilusa ja vaimuka mehega, tegelikkuses aga vaatab tõtt kellegagi, kes üldse tema maitse pole.
„Kui aga kohtuda seltskonnas, siis on kohe selge, kas teineteisele väliselt meelditakse ning kas millestki ka rääkida on,” põhjendab Indrek oma eelistusi.

Nõrkust tekitav punapea
Ometi õnnestus Indrekul just sõprade juures kohatud naises väga õõvastaval viisil pettuda. „See oli hirmus,” raputab mees pead ja rüüpab viski­klaasist suure lonksu. „Jooma ajab kohe,” ohkab ta selle juurde.
Aga kõigepealt loo alguse juurde, mis oli Indreku sõnul igati kena: „Olin sõprade juures külas, tegime eelmise suve lõpus õues grilli. Seltskond oli väike, tundsin sealt kõiki peale ühe naise. Ja vot, see üks naine jäigi kohe silma. Ta oli ilus – puna­päine ja selliste silmadega, milles on nagu mitu värvi ja väikesed kuldsed täpid ka veel... Punapead on üldse mu nõrkus,” tunnistab mees ning lisab, et võib-olla peaks selle kohta ütlema, et olid. Sest see punapea ehmatas ta ikka korralikult ära.
Indrek läks aga esmalt võõra naisega juttu ajama ning sai teada, et naise nimi on Liina, et ta 28aastane ja tegeleb muusikaga.
„Ja veel sain ma aru, et see naine tundub mulle väga sümpaatne,” ütleb Indrek. „Jutt sujus meil hästi ning õhtu lõpuks olime kokku leppinud, et kohtume veel ning siis juba kahekesi.”
Indreku ja Liina esimene kohtumine oli igati tore. Nad istusid kohvikus, jõid kohvi ja sõid salati ning võtsid ka klaasikese veini.
Indreku arvates oli tore, et Liina teadis palju kultuurist ning et tal oli ühiskonnas toimuvate protsesside kohta oma arvamus.
Ja kuna Liina vaatas talle armsa näoga otsa ning naeratas palju, uskus Indrek, et ka tema meeldib naisele.

Tasapisi tekkis püsisuhe
Küllap meeldiski. Kohviku­õhtule järgnes kinoõhtu, seejärel käidi koos jalutamas. Kolmandal kohtumisel küll veel voodisse ei jõutud, nagu Indrek endamisi lootnud oli, aga viiendal juba küll.
Indrekul oli väga hea meel, kui Liina oli nõus talle külla tulema. Neil oli endiselt palju rääkida ning kui mees Liinat suudles, vastas naine talle kirglikult.
„Minu elukogemus on näidanud, et kui naisega on hea koos olla väljaspool voodit, siis tavaliselt on ka voodis hea,” ütleb Indrek ning kinnitab, et ei pidanud seegi kord seda seisukohta ümber hindama.
Sealtmaalt jäid Indrek ja Liina n-ö käima ning seda, mis nende vahel oli, võiks nimetada püsisuhteks. Indrek kinnitab, et temal polnud Liina kõrval ühtegi teist naist ning ta on üsna kindel, et ka tema oli naisel ainus.
Siinkohal võiks lugu läbi saada, kuid suur ehmatus on veel tulemata. Ühe laupäeva­hommikuse väljasõidu eel ööbis Liina mitte Indreku juures, nagu tavaliselt, vaid oma kodus ning Indrek läks tema juurest läbi. Liina oli veel öelnud, et ta võib hommikul kohvi ka pakkuda...

Väga suur ehmatus
„Kui õudne oli tema kodu,” meenutab Indrek. „Mitte selles mõttes segamini nagu inimestel aeg-ajalt ikka, vaid niimoodi räpane nagu seda on asotsioaalide punkrid. Kõik narmendas, haises... Igal pool oli pesemata nõusid, mis nägid välja, nagu oleks nad juba kuid pesemata. Sealsamas palju-palju purgi­supi purke, kõik tühjad ja loomulikult samuti pesemata. Liina ilusad ja stiilsed riided vedelesid sealsamas hunnikutes.”
Indrek tunnistab, et ta ei saanud aru, mis toimub. Liina aga ei lasknud end millestki häirida vaid küsis rahulikult, kas mees kohvi tahab ning otsis vastust ootamata kuskilt suurema sodikuhja vahelt kaks kohvikruusi. Kohvimasin, kust Liina eelmise, kasutatud kohviga täidetud filtri välja võttis ning uue asemele pani, ei paistnud suure sodi tagant väljagi. Vana filter koos paakunud kohvipuruga aga jäi samasse kuhja paigale.
„Teadsin, et ma ei suuda seda naist enam kunagi endise pilguga vaadata,” ütleb mees ning tunnistab, et tegi midagi, mida ta ise andestamatuks matsluseks peab – tõusis püsti ja lihtsalt kõndis minema.
Hiljem tuli tal muidugi oma käitumist põhjendada, kuid selleks ajaks oli mees jõudnud välja mõelda jabura vale, kuidas ta tegelikult tuligi sel hommikul Liinale ütlema, et armastab üht teist naist.
„Ma olen selle loo pärast siiamaani endast väljas,” tunnistab Indrek, kuid kinnitab, et kui olukord korduks, ei oskaks ta siiski midagi teisiti teha.