Inimestevaheline energiavahetus – tõde või müstika?
Hiljuti avastasid bioloogid, et taimed on võimelised üksteiselt energiat koguma. Tegemist on tõeliselt läbimurdelise avastusega, mis pöörab kõik seni teada oleva pea peale ja võib avaldada suurt mõju bioenergia tulevikule.
Selline avastus võib lähiajal välja tuua ka tõendid näitamaks, et inimesedki võivad üksteiselt samamoodi energiat ammutada.
Professor Olaf Kruse juhitud bioloogiateadlaste meeskond suutis esmakordselt tõestada, et vetikal Chlamydomonas reinhardtii’l ehk üherakulisel koppvetikal on lisaks fotosünteesile alternatiivne meetod energia kogumiseks. Nimelt suudab koppvetikas koguda energiat teistest taimedest, mis on tema läheduses. Uuringu tulemused avaldati esmakordselt online-ajakirjas “Nature Communications”.
Inimesed vajavad kasvamiseks ja arenemiseks palju energiat, mis ammutatakse endi ümbruskonnast. Me kogume oma kehasse erinevaid energiad erinevatest allikatest: kaloreid toidust, mineraale veest, hapnikku õhust, päikesevalgust kosmosest jpm. Erinevalt inimestest vajavad taimed lisaks päikesevalgusele, toidule ja veele lisaks süsihappegaasi.
Uuringu teostamiseks võttis Kruse ja tema teadlaste meeskond väikese rohelise koppvetika ja asetas selle keskkonda, kus sel ei olnud võimalik ammutada energiat oma loomulikest allikatest. Tavapäraste energiaallikate puudumise tõttu hakkas taim imema ernergiat enese ümber asetsevatest üheraksetest taimedest. Vetikas tegi seda tootes ensüüme, mis on võimelised “seedima” teistelt taimedelt kogutud tselluloosi, et tagada enda ellujäämine.
,,See on esimene kord, kui on õnnestunud tõestada sellist käitumist taimses organismis,’’ ütleb professor Kruse. ,,Koppvetika võime tselluloosi ümber töödelda on vastuolus kõigi seni teadaolevate bioloogiliste seaduspärasustega. Teatud mõttes nägime me selles eksperimendis, kuidas taim sööb teist taime.’’
Professor viitas ka seesuguse käitumise esinemisele inimeste seas. Inimesedki on võimelised üksteise energiat tajuma ja seda energiat teineteiselt ammutama. ,,Sel põhjusel tunnevadki inimesed end teatud keskkondades ja situatsioonides, kus nad on ümbritsetud segastest energiatest ja emotsioonidest, ebamugavalt.’’
On võimatu ette näha, milline on sellise avastuse mõju teaduslikele uuringutele tulevikus ning kuivõrd võetakse uurimise alla inimestevahelise energiavahetuse temaatika. Psühholoog ja energiaravitseja dr Olivia Bader Lee ütleb:,,Mida aasta edasi, seda enam areneb teadustöö energia valdkonnas ning seda põhjalikumad on selles vallas läbi viidud uuringud. Lõpuks näeme ilmselt ka sarnase käitumismustri uurimist inimestes, sest inimorganismil on palju ühist taimedega. Inimesedki ammutavad üksteiselt ja ümbritsevast keskkonnast vajalikku energiat, et toita erinevaid emotsionaalseid seisundeid ja laadida oma keharakke või tekitada tõusu kortisoolis ja emotsionaalsest päästikust sõltuvat katabolismi rakkudes.’’ Bader Lee annab mõista, et on ideaalne aeg bioenergia valdkonna lähemaks uurimiseks ja avastamiseks.
,,Inimesed on võimelised end tervendama, imedes selleks vajalikku energiat teistest inimestest, loomadest ja muudest looduslikest allikatest. Seetõttu aitab looduses olemine inimestel end positiivselt vajaliku energiaga laadida ja oma enesetunnet parandada,’’ ütleb ta.
Mida selle teadmisega peale hakata? Oluline on end kaitsta erinevate ,,energiavaraste’’ eest. Järgmiselt tutvustame mõningaid mooduseid, mille abil end puhastada ja positiivse energiaga laadida.
1. Keskendu iseendale ja maanda end
Keskendudes oma spirituaalsele minale tajud sa otsekohe, kui miski negatiivne energia on tunginud sind ümbritsevasse ruumi ning sedavõrd on sul lihtsam sellest energiast teadlikult hoiduda. Sama kehtib ka ,,energiavaraste’’ puhul. Tunnetades, et oled energiast täiesti tühi või oled laetud negatiivse energiaga, on soovitav minna õue paljajalu jalutama või maas istuma.
Hoolimata sellest, et inimesed peavad tihti looduse tervistava mõju all silmas ravimtaimi ja nende kasutamist, on sellest palju olulisem looduse positiivne ja tasakaalustav vibratsioon. Mõnikord mõjub tervendavalt ka ainult mõte mõne looduses saadud emotsiooni peale.
Jätkub ajakirjas...