Jaanipäeva maagia

11.06.2017 20:35
Kaidi Aidama
Kommentaarid
0
Foto:

Jaanipäev on aeg, mida seostatakse maagia ja haldjatega. Öeldakse, et „väike rahvas“ ehk haldjad ja päkapikud võivad sel ööl ­ennast näidata, kuna jaaniõhtul on meie maailma ja võlumaailma ­eraldav „loor“ väga õhuke.

Paganlikule pühale kohaselt on jaanipäeval mitmeid uskumusi, mis on tugevalt seotud võlumaailmaga. See on aeg, kus päev jalutab ööga käsikäes. Öö, kus headus kohtub kurjusega. Kõikide maailmate väravad on lahti.
Vanarahva sõnul ilmutavad teatud taimed oma võlujõudu just jaanide ajal. Üks neist on liht-naistepuna tuntud nime all St John's wort, mille rahvapärane nimetus on „jaanilill“. Usutakse, et kui sa tallud jaaniööl jaanilille kollasel õiel, viib see sind võluväel haldjariiki.
Teine taim, millele on omistatud aga võluvõime tervendada igasugused haigused, on saialill ja ärgem unustagem ka roose! Öeldakse, et kui nopid roosiõie jaaniööl või jaanipäeval, püsib see värskena kuni jõululaupäevani.
Lisaks sellele usutakse, et kui tütarlaps laotab jaaniõhtul roosiõie kroonlehed enda ette ja lausub värsi „Roosilehed, roosilehed, roosilehed ma heidan, see, kes armastab, end enam ei peida!“, ilmub järgmisel päeval ta ellu tema tõeline armastus.
Norras näiteks usutakse, et kui noor naine paneb jaaniõhtul lilleõied oma padja alla, näeb ta sel ööl unes oma tulevast abikaasat.
Jaaniõhtul seoti kodukaitseks kimpu apteegitill, sõnajalg, rosmariin, kibuvits, aed-raudürt, liht-naistepuna ja leedripuu oksad.
Soomes aga on väga huvitav traditsiooniline jaaniõhtu, võiks öelda, et „mäng“. Nimelt usuvad soomlased, et soodel ja rabadel ekslevad jaaniõhtul tulukesed, mis viivad järgija peidetud varanduseni. Samas Eestis nimetatakse neid virvatulukesteks, mis heauskse eksleja soost päästmise asemel hoopis on märga hauda juhatanud.
Lisaks sellele usuvad eestlased, et kui jaaniööl leida maagiline sõnajalaõis, mis ilmutavat end just ja ainult sel ööl, ootab leidjat uhke vaevatasu. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl lühikeseks ajaks ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega.

Jaaniöö kuus armuloitsu
Jaanipäeva tähistatakse igal suvel nädalavahetusel, mis järgneb 19. juunile. Jaanipäeva traditsioonid ulatuvad tagasi sadu aastaid. Vanasti tänasid inimesed ilmajumalat jaanipäeva ajal, paludes head saaki ja viljakust.
Kuigi aastad on möödunud ja ühiskond on muutunud, on säilinud jaanipäeva maagia. Isegi tänapäeval loodavad noored naised jaanipäeva loitsudele, et need aitaksid leida neil tõelise armastuse ning ennustada, kellest saab nende tulevane abikaasa.

1. Usutakse, et kui noor naine rullib ennast paljalt mööda heinapõldu, ilmub tema tulevane abikaasa ta ellu tuleva aasta jooksul. Heinale on omistatud vanarahva poolt ravivõime ning sellel ennast rullides, pidi naine muutuma veel ilusamaks ja tervemaks. Vanasti õmmeldi valitud taimi hea õnne tarbeks isegi riiete külge.
2. Otsi jaaniõhtul neljaleheline ristikhein oma koduhoovist. Peida see oma särgi alla, rinna piirkonda. Kui saabub südaöö, seo juustest valla pael ja jookse põllule. Tee põllule kolm korda ring peale. Kui su unistuste kaasa nüüd juhtub sööma leiba, mis on valmistatud sellel põllul kasvavast rukkist, armub ta sinusse lootusetult ja igaveseks.
3. Korja aasalt kaheksa erinevat lilleõit. Kui lähed magama, pane nendest tehtud kimp omale padja alla ja sa näed unes, kellest saab su abikaasa. Taimedel on üldse jaaniaegu suur vägi. Vanasti koguti kõik lähedal asuvate puude alla langenud lehed kokku ja puistati koduhoovi. Lisaks tehti hoovidesse püstkodasid lehtedes puuokstest, et tagada hea karja- ja piimaõnn terveks aastaks. Ka näiteks varesed ehitavad jaanide aegu puulehtedest pesa. Arvatavasti hea õnne sooviks.
4. Jaaniööga saab ka tulevikku ennustada. Näiteks kui siduda erinevat värvi niidijupid ümber noorte puude, omistades igale värvile kindla tähenduse (näiteks punane – armastus, must – lein) ja peale jaaniööd vaatama minnes võrrelda, millise puu võrsed on öö jooksul kõige enam kasvanud, saab teada, mida tulevane aasta siduja jaoks toob.
5. Seo endale viht. Jaaniõhtuseks saunaks tuleb alati teha uus värske samal päeval valminud viht. Tavaliselt tehakse sel ajal vihad kaseokstest, kuna neil on mõnus aroom ja pehmed lehed. Kui aga on soov kasutada saunas taimemaagiat, tuleks viht siduda kaheksast erinevast puu- ja lilleoksast. Peale vihtlemist visatakse vihad lõkkesse ja vaadatakse, kuhupoole toss kerkib. Sealt poolt, kuhu toss kerkis, tuleb ka tulevane abikaasa.
6. Varajastel hommikutundidel tuleb aga olla väga-väga vaikselt ja kuulatada... hea oleks, kui viibid sel hetkel kusagil kõrgel, kas siis künka otsas või puu otsas. Niisiis, kui oled kase ladvas, kuula ja kus poolt kuuled esimestel tundidel heli, sealtpoolt on oodata ka kosjalist.
Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve. Naised peavad aga kastega oma nägu pesema, sest just sellele ööle järgneval varahommikul maha ilmuv kaste muudab naised oma abikaasade jaoks ilusaimaks.
Jaaniööl ei tohi enne päikesetõusu magama minna. Jaanihommikul tuleb käia kasteses rohus, sest siis jätkub raha.
Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.
Tuntud jaanipäevatraditsioon on üle lõkke hüppamine, millega puhastatakse end kõigest üleliigsest. Paarid teevad seda käsikäes, et tule võlujõud ühendaks neid.
Lisaks haldjatele ja nõidustele uskus vanarahvas, et sel ööl varastavad nõiad inimestelt, kes piisavalt ettevaatlikud pole ja ennast jaanikimpudega ei kaitse, kogu aasta õnne ära. Usuti, et kaks nõida ei tohi tol ööl koos pidutseda, sest hommikuks olla üks neid väga võimas, teine aga kaotanud oma maagia.
Lisaks sõnajala õie otsimisel on olemas ka mitmeid muid võimalusi, et rikkust oma õuele tuua. Näiteks kui tuli on süüdatud ja tekib seal hetk endaga, siis tuleb tule sisse visata münt ning soovida, et tuli annaks tuulele edasi sinu palve küllusest.
Tulega seonduv maagia on võimas. Tuli on ühelt poolt aitaja aga teiselt poolt hävitaja ning temaga tuleb osata ringi käia. Jaaniööl avab tuli lahkunud hingedele võimaluse koos meiega pidutseda ning seega saab üksi olles tulle vaadates rääkida oma kadunud kallitega.
Ärge unustage ka koduvaimu, kes jaaniööl ringi hiilib. Talle tuleb panna puust kausis puder ööseks lauale ja puust lusikas kõrvale. Kindlasti peavad olema ainult selline kauss ja lusikas, mida keegi teine ei kasuta. Kui koduvaimu kostitada, siis hoiab ta maja elanikke aasta vältel, peletades eemale halva ja meelitades ligi õnne.
Soovid, mida esitatakse jaanitule ääres, pidavat täide minema.
Alkohol ja maagia ei sobi kokku! Nad on lausa ohtlikud. Kui oled juba klaasikese õlut joonud, hoia maagiast eemale. Kõik soovid täituvad vastupidi ja nii võid rikkuda oma elu!



 

Vaadatud 1907 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi