Jaanipäeval saab ilma ennustada ja -ööl ravitaimi korjata

16.06.2019 15:30
Kaire Kenk Jokinen
Kommentaarid
0
Foto:

Varasemate ennustustavade hulka kuulub üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat.

Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides.
Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud. Veel sajand varem oli tavaks jaanikastes kukerpalli visata. See kukerpallitamine pidi ära hoidma seljahaigused ja aitama tervist säilitada.
Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Saunavihtu tulebki kindlasti teha enne jaanipäeva, siis on saunavihal üheksa ravimtaime vägi sees.Ka lehed püsivad siis viheldes kenasti viha küljes. Peale jaanipäeva tehtud saunaviha lehed on liiga kõvad.
Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg.
Kui jaanipäeval vihma sajab, tuleb märg rukkilõikus ja talvel palju lund. Tartumaal Rannus arvati, et kui jaaniööl vihma sajab, tuleb vihmane ja porine sügis.Jaanikuu vihm puistab põllule kulda ja rammutab mulda. Meie esiisad olid veendunud, et ennejaanine vihm on suureks kosutuseks põlluviljale, pärast jaanipäeva aga kaotuseks heinatööle. Ennejaanine vihm olla rohkem väärt kui Riia linn, usuti Tartumaal.
Kui rukis enne jaanipäeva õitseb, tähendab see head saaki. Jaanipäeval peabki rukkipeas juba teraalgus sees olema. See tähendab, et rukkiivade tekkimine peab juba olema alanud, et jaagupipäevaks (25. juuliks) uudseleiba saada.
Kui jaanipäeva paiku hästi vihmane on, puistab see vihm põllule kulda ja rammutab mulda. Jaanipäeval läheb raudnael heina- heinakasv saab täis ja hein hakkab vananema.
Kui jaanipäeva õhtul kuuled kägu, elad nii mitu aastat, mitu korda kägu kukkus.
Pärast jaanipäeva läheb käole odraokas kurku – ta jätab laulmise. Kui aga peale jaanipäeva veel kägu kukub, tuleb soe ja pehme talv. Kui jaanipäeva hommikul tugev kaste maas, tuleb hea kaerasaak. Kui enne jaanipäeva kuivad ilmad, siis on jõuluajal kange külm.

Jaaniööl korjake ravimtaimi
Jaanipäeva paiku korjatud ravimtaimed on kõik väge täis ja neist on tarvitades abi. Jaanipäeva on aastasadu peetud eriti sobilikuks ravimtaimede kogumise ajaks. Osa juunis ja juulis õitsevaid ravimtaimi kannabki seetõttu rahvasuus jaanilille nime.
Jaaniööl või -päeval korjatud lilledest punuti pärgi ning neid torgati katuseräästaisse ja saunaviha sisse. Võlujõuga taimi kasutati põlde ja karja kaitsvates kombetalitustes, tulevase kaasa ennustamisel ja armunõidustes.
Eriline vägi oli just seitset või üheksat sorti lilledest kimpudel. Kui korjata jaaniõhtul üheksat sorti lilli ning panna nendest tehtud kimp ööseks padja alla, peaks unes oma tulevikku või tulevast nägema. Selle juurde käis veel tingimus, et ühtlasi peavad neiud ronima üle üheksa aia ning seejuures ei tohi nad omavahel sõnakestki rääkida.
Jaaniööl korjatud üheksat liiki lilledest (jaanilill, koirohi, kaetisrohi, tedremaran, vahulill, piibeleht, palderjan, soolikarohi ja raudrohi) keedis oli ravimiks paljude haiguste vastu.
Jaaniööl pandi angervaksakimbud majapalkide ja -laudade vahele. See pidi ära hoidma kurja silma ja needuse, pidi kindlustama kodu- ja majarahu.

 



Vaadatud 259 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi