Jaapani Ikigai filosoofia aitab leida elus õnne ja elada eakaks
Jaapanlaste arvates on igaühel siin maailmas oma ikigai – elu eesmärk ja põhjus elada. Mõte sellest, et sa oled esmaspäeva hommikul tiriseva äratuskella helina üle siiralt õnnelik, tundub võimatult kauge unistusena paljudele.
Kuid mitte selle Jaapani filosoofia Ikigai järgijatele, kes väidavad, et just see õpetus aitab leida eluõnne, rahulolu ja pikaealiseks elada (ning olgem ausad, neil on ka päris head tõendid, mis seda kinnitavad).
Jaapani saar Okiwana, kust Ikigai on pärit, on teatavasti elanike poolest eriline – üle maailma ei ela mitte kusagil nii palju üle saja-aastaseid inimesi kui seal!
Ikigaist raamatu kirjutanud mees elas Okiwana saarel sealsete elanike keskel, kes näiteks sõid vaid 80% oma kõhu täis ja ei lähe kunagi pensionile. Okiwana elanike sõnul on oma ikigai leidmine põhi, mis paneb aluse õnnelikule täisväärtuslikule pikale elule.
Oma raamatus Ikigaist kirjutab kirjanik Hector Garcia ja Francesc Miralles kümnest reeglist, mis aitavad inimesel oma ikigai üles leida.
Üks reeglitest on näiteks see, et tuleb veeta palju aega vabas õhus looduse keskel – see on eriti tähtis neile, kes elavad linnas või äärelinnas.
Peaaegu kõik Okinawa elanikud kasvatavad ise omale juur- ja aedviljad. Lisaks moodustavad elanikud ka lähedasi kogukondi elanike seas, mida nimetatakse Moai'ks ehk kogukonnaks, mille moodustavad sarnaste huvidega elanikud, kes kannavad hoolt üksteise heaolu eest.
Taldrikut ei pea tühjaks sööma
Läänelikus kultuuriruumis õpetatakse, et ei ole viisakas tõusta laua tagant, kui taldrik pole tühjaks söödud. Samas söövad näiteks Okinawa elanikud oma kõhu vaid 80% ulatuses täis. Seda teguviisi nimetatakse „hara hachi bu“ ehk oma keha kuulamiseks ja mõistmiseks, kui kõht täis saab.
Ülesöömine ja oma keha hävitamine ning raskesti seeditavate toitude söömine vanandab keha, usuvad Ikigai austajad. Trikk on nende sõnul selles, et söömine tuleb lõpetada enne, kui üldse hakkad täiskõhutunnet tundma.
Lisaks mängib olulist rolli ka see, kuidas toitu serveeritakse. Näiteks tuleb Ikigai, ja üldse Jaapani kultuuri järgides serveerida toit väikestel taldrikutel. Seda selleks, et toitukogus tunduks suurem ja mõistus arvaks, et sa „sööd hästi suure hunniku“ kuigi tegelikult võimendab tilluke taldrik näilisust ja toidukogus, mis ära süüakse, on tegelikult kordades väiksem kui tavaliselt.
Ikigai uskumuste kohaselt tuleb olla töökas ja aktiivne ka peale pensioniea saabumist. Nad usuvad, et inimene peab tegema seda, mida armastab ja leidma elus väljakutseid ka siis, kui see niinimetatud „pensioniiga“ kukub.
Söö ennast pikaealiseks
Värviline toidulaud, mis koosneb peamiselt aedviljadest, juurviljadest ja puuviljadest – üle 30% päevasest kaloritest peaks tulema just toorest toidust. Ikigai uskumuste kohaselt peab toit olema antioksüdantiderikas – sisaldama palju nori merevetikat, bataati (maguskartulit), rohelist teed ja jasmiiniõie teed, sibulat, tuunikala ja misot.
Nad söövad ka riisi iga päev. Teraline toit on nende menüü alustala.
Väga harva söövad Ikigai järgijad suhkrut, ja kui, siis vaid suhkruroo kujul. Okinawa elanikud tarbivad ülejäänud Jaapaniga võrreldes kolmandiku võrra vähem suhkrut.
Stressi vältimine ja rahulikult elamine
Okinawansi vanarahvatarkus ütleb: kõnni aeglasemalt ja sa jõuad kaugemale.
Elu, mida seal saarel elatakse on täis sügavust, tänutunnet ja kulgeb aeglases tempos.
Kuigi see Jaapani saare elustiil ei pruugi olla tänapäeva Eestis väga kergesti kohandatav (oleme ju harjunud kiirustama ja elu eest tööd rügama), tasub proovida kasvõi vähesel määral ikigai järgimist – näiteks teistele naeratamine on ju lihtne, kas pole?
Lisaks tasub lõunane krõpsupakk või pubi päevapraad vahetada näiteks banaani vastu, just nagu teeksid seda okinacana elanikud.
Jaapanlaste abinõud stressi leevendamiseks
Tehke tavalisest rohkem veeprotseduure. Kuulake lõõgastumise ajal muusikat. Lihaspinge lõdvestamiseks kasutage vastavaid vannisoolasid.
Hoidke oma töölaud, maja ja tuba – kõik teid ümbritsev – korras ja puhas. Esimesi stressiilminguid sedastades korrastage kindlasti oma elukeskkond.
Tehke võimlemisharjutusi, ärge unustage sirutamist, venitamist ja sügavat hingamist. Järgige tasakaalustatud toitumist.
Hästi mõjub pea masseerimine sõrmedega.
Ükskõik millist tüüpi meditatsioon. Tõhusam võib see olla rühmas, sest tõenäoliselt õnnestub teil pikaajaline mõtisklus eraldi selleks ettenähtud rahulikus kohas paremini kui üksinda kodus, kus kummitavad argiaskeldused.
Kerge stress on tervisele kasulik
Nii nagu pidev ja liigne stress on pikaealisuse ning vaimse ja füüsilise tervise tunnustatud vaenlane, on madal stressitase inimesele kasulik.
Columbia ülikooli õppejõud Howard Steven Friedman vaatles kontrolli all oleva stressi positiivset külge. Enam kui kahekümne aasta jooksul tehtud uuringutest nähtus, et madala stressitasemega inimesed, kes töötavad õhinaga püstitatud eesmärgi nimel, elavad kauem rahulikuma elustiili valinud ja varem pensionile siirdunud inimestest.
Friedman järeldas uuringu kokkuvõttes, et väikestes kogustes stressi on kasulik, sest kerges stressis inimesed üritavad järgida tervislikke elukombeid, nad suitsetavad ja tarvitavad alkoholi vähem.
Aktiivne meel ja noor keha
Klassikast tuntud moto mens sana in corpore sano – terves kehas terve vaim – meenutab meile, et mõlemad, nii mõistus kui ka keha, on olulised ja üks haakub teisega. Need ongi kõige tähtsamad tegurid, mis võimaldavad pikki aastaid elada nooruslikult, kasutada aktiivselt "mõttemasinat" aju ja olla võimeline õppima uut ning omandama uusi oskusi. Ergas meel sunnib inimest otsima tervislikke eluviise, mis lükkaksid vananemise kaugesse tulevikku.
Nii nagu füüsilise tegevuse puudumine pärsib keha sooritusvõimet ja mõjutab meeleolu, mõjutab vaimse tegevuse puudumine aju ja toob kaasa neuronite vähenemise ja neuronitevahelise sidemete katkemise, mis omakorda põhjustab reageerimiskiiruse vähenemist. Seetõttu ongi oluline hoida aju pidevalt aktiivses tegevuses.