Jahedus ei taha Eestit maha jätta ka jaanikuul

06.06.2021 23:30
Piusa Juss Foto: A. Pärtel
Kommentaarid
2
Foto:

Maikuu ei olnud üldse selline nagu ma arvasin. Üksnes fakt, et keskmine temperatuur jäi alla normi, oli õigesti pakutud. Kuid sooja jaotumine kuu lõikes oli üsna erinev nii minu kui ka Eesti Ilmateenistuse ennustusest.

Eelmisel korral kirjutasin üsna romantiliselt toomepuu õitsemisest ja pelgasin, et tänavu lükkub suurema roheluse tekkimine kuu lõppu, aga soojaperiood saabus kiiresti. Isegi üsna enesekindel ennustaja Kairo Kiitsak mainis, et pärast 10. maid on oodata sooja saabumist, aga selles ei saa olla veendunud. Kuid juhtus nii, et palavus saabus ja... jäi maikuu ainsaks soojaperioodiks.

Ainult üks soe dekaad
Ise arvasin pigem, et temperatuur langeb kokku kuupäeva arvudega, mis tähendab seda, et esimesel dekaadil jääb päevane soojus peamiselt 10 kraadi (õige, kui välja arvata 10. mai), teisel dekaadil 15 kraadi kanti ja alles kolmandal ajuti ka üle 20 (täiesti vale!).
Accuweatheri andmete põhjal oli Tallinnas maikuu päevane keskmine temperatuur +14,5 ja Tartus +15,2. Võiks öelda, et vahe on Tallinna „kasuks“, sest tavapäraselt on Tartus maikuus umbes 1-2 kraadi soojem. Näiteks eelmise aasta juunis oli Tartu edu Tallinna ees koguni 4 kraadi, ka seda juhtub. Ainus soe dekaad oli teine, kus Tallinnas mõõdeti keskmiselt 19 ja Tartus 19,2 kraadi sooja.
Mida see 14-15 kraadi maikuu keskmisena tähendab? Minu vanaisa fikseeris aastatel 1961-1977 just päevaseid keskmisi ja tema kalendermärkmikus olid Tallinna maikuud enamasti 13,5 ja 15 vahel. Kuid vanaisa „süsteem“ oli teistsugune. Kui mõni päev oli ilm muutlik, siis ta ei kirjutanud kõrgeimat temperatuuri, vaid mingi vahepealse arvu. Seetõttu tuleks vanaisa keskmisele umbes kraad juurde panna, et seda võrrelda Accuweatheri andmetega. Ning kui teha selline parandus, siis ilmneb, et tänavune mai ei olnud eriliselt jahe, aga selgelt alla keskmise. Seda võis arvata ka ilma numbreid üles kirjutamata.

Liiga negatiivne hinnang
Mis aga puutub Eesti inimestesse, siis nemad olid muidugi vapustatud väga külmast maikuust. Mis siis, et toomingas õitses õigel ajal ja rohelus jõudis mai keskpaigas kätte. Maikuu ilma hinnang on enamikel aastatel negatiivne, kui just pole tegemist sellise lehekuuga nagu aastal 2018. Siis kõik ütlesid, et selline peabki maikuu olema, aga tegelikult oli ju 4 kraadi normist soojem!
Näiteks mida võib ilma kohta kuulda? Sõna võtavad paljud. Isegi jäähoki MM-võistluste ülekande ajal ütles üks reporter mingit varasemat võistlust meenutades, et see toimus siis, „kui rohi oli rohelisem ja suved algasid õigel ajal“. Aga mis on õige aeg? Pikaajaliste vaatlusandmete põhjal algab Lääne- ja Põhja-Eesti enamikes paikades suvi juuni 1. dekaadil, aga päris mererannikul ka 2. dekaadil. Mai lõpus algab suvi ainult Kagu-Eestis. Seega ei saa veel 26. mail (sel päeval oli hokiülekanne) öelda, et suvi pole alanud õigel ajal. Sest aeg pole käes. Mis siis, et aastatel 2013 ja 2018 algas Lõuna-Eestis suvi mai algul.
Väga külmaks peeti ka 2017. aasta maid, sest siis oli sooje päevi veel vähem kui tänavu ja üks külmaperiood lausa nii jube, et lumigi tuli maha. Kuid tollal arvutasin Tallinnas mai teise poole keskmiseks +18, mis on üle normi. Kuid seda numbrit keegi ei uskunud, sest nõ poolsooje päevi ei oska keegi tähele panna. Komme on ikka selline, et maikuu lõpu temperatuuri vaadatakse suviste kriteeriumite alusel. Kuid peaks vaatama suhteliselt – 18-19 kraadi mai lõpus on soe, aga suvel muidugi ei ole.
Eesti tuntud vastupidavuse imemees Rait Ratasepp kurtis, et tema ürituse joosta 10 päevaga 20 maratoni rikkus lisaks toitumisprobleemidele liiga külm ilm. Aga miks sa jooksed siis maikuus? Oleks võinud oma ürituse juulisse lükata! Kuid see ongi inimeste trots, et nüüd kõik pistavad kisama: maikuus ei ole 20 kraadi sooja, kus on seda nähtud!?
Olgu, temperatuurist piisab, aga palju meil maikuus vihma sadas? Ei usu, et Põhja-Eestis saju hulk keskmisest palju erines, aga Lõuna-Eestis sadas kindlasti üle normi. Eks pilvine ilm mõjutas hinnangut veelgi. Jah, tänavune mai oli jahe ja liiga tihti pilvine, peab nõustuma. Vale on aga see,  kui öeldakse, et pole nii kehva maikuud näinudki.

Põhjatuuled alles tulevad
Kui aus olla, siis soojalaine jõudis maikuus meieni pisut eba­tüüpiliselt ning eks sellepärast ka Kairo Kiitsak ennustuses kahtles. Läks selliselt, et kõige soojem oli just meil, Peipsi taga juba 4-5 kraadi ja teisel pool Läänemerd 10 kraadi külmem. Tõsi, Skandinaavia kompenseeris esimese soojalaine puudumise kuu lõpus.
Kuid valdavalt ei olnud jaheduse põhjus külmad põhjatuuled, vaid hoopis kogu Euroopa üldisest madalam temperatuurifoon. Edela poolt sooja õhku pärast 15. maid enam ei tulnud. Tuul oli keskmisest tugevam, aga mitte nii hull nagu 2015. aastal. Vahe oli ka selles, et kuus aastat tagasi puhus see ainult ühest suunast (lääne), aga tänavu oli vahelduvam.
Kogu see jutt on tegelikult eellugu juuni prognoosile. Asi on selles, et praegune ilmakaart (kõrgrõhkkond peamiselt Skandinaavias, tsüklonid Venemaal ja Balkanil) pigem soosib külma ilma rohkem kui maikuus. Seepärast ei ole nende muutuste pealt midagi head loota. Kuigi juuni algus on olnud enam-vähem korralik ja 20-kraadine ilm veel püsib mõnda aega, siis ükski pikem prognoos ei luba midagi head juuni teisele ja kolmandale nädalale.
Isegi Accuweather, mis on tavaliselt optimistlikum, pakub kõige hullemat ilma kuu keskpaigast jaanipäevani. Sooja keskpunkt nihkub meist lääne poole, aga Eesti jääb ikka natuke halvemasse tsooni, kus oleme olnud aprilli kolmandast dekaadist alates, välja arvatud muidugi selle lühikesl kuumaperioodil, mis toomingad õitsema pani.
Seega kokkuvõttev prognoos juuniks: temperatuuri poolest on esimene dekaad normaalne või veidi soojem, kaks järgmist dekaadi jahedamad. Vihma sajab eelkõige kuu keskel, kui Venemaa madalrõhkkonnad hakkavad mõju avaldama. Peame leppima sellega, et nüüd on teisel pool Läänemerd soe, aga see fakt ise tekitab põhjatuult.
Muidugi ei saa kindlalt ennustada, mis juhtub jaanilaupäeval. Võime eeldada, et sel perioodil on vihmasaju võimalus vähemalt 70% ja temperatuur kuskil 15-20 kandis, aga konkreetselt üht päeva (või isegi õhtut) on nii vara ennustada keeruline. Loodame, et lihtsalt veab ja 23. juuni tuleb parem, kui eelmine või järgmine päev. Kuid eks meil on ka kaks viimast jaanipäeva olnud üsna ilusad, nüüd ongi jahedama ja vihmasema kord.



Vaadatud 420 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Kuze Taat

Järgmise aasta jaanuaris on oodata miinuskraade.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi