Juhtkiri: Avalikus siseruumis kannab viisakas inimene maski
Töötan raamatukogus ja, nagu küllap enamik teenindusalal töötajaid, saame ka meie kolleegidega maid jagada külastajatega, kes otsustavad marssida sisse, ilma et oleks nina ja suu ära katnud.Oleme palunud viisakalt kanda maski või katta nina-suu salliga, sest sellised on hetkel meie asutuse reeglid.
Enamik lugejaid sellega arvestab, kuid kahjuks satub meile igapäevaselt ka neid, kes seda reeglit korduvalt ja meelega eiravad. Nendega toime tulla on raske. Küllap on see nii ka teistes teenindusasutustes - mida sa siis kliendiga teed? Tema väidab, et tal on õigus, põhiseaduses pole maskide kohta kirjutatud, keegi ei saavat kandmist nõuda. Nagu keegi paluks seda naljaviluks kanda!
Teine oluline asi on see, et viibides ameti- või riigiasutuses, tuleks austada ka selle reegleid, mitte lihtsalt ajada oma joru ja mõelda välja põhjuseid, miks ei ole maski võimalik kanda: “Lähen kohe üritusele ja värvisin just huuled ära!”, “Mul hakkavad huuled maskiga kuivama!” jne. Huvitav on ka “See on minu valik!” Ei, kallis lugeja, kui sa viibid asutuses, kus nõutakse maski kandmist, siis on sul kaks võimalust: arvestada selle reegliga või asutuse teenuseid mitte kasutada. Või kasutada kontaktivaba teeninduse varianti.Maskikandmine on praegusel ajal ka lihtsalt teiste suhtes viisakas. Kui sisened asutusse, on igati loomulik see endale ette panna. Keegi ei tee reegleid kiusamise jaoks!
Kinnises ruumis kannavad inimesed puhvaikat.