Juhtkiri: Jälle plaanid vastu taevast?

Oli plaanis augusti lõpus minna nädalavahetuseks Tartusse, kutsuti sünni­päevale ja heade mõtete linnas on ka muidu tore. Tänu ühele koroonaseiklejale ei ole ma enam kindel, kas saan või isegi tahan Tartusse minna.

Seoses seiklejaga, kelle tõttu järjekordne puhang tekkis, mõistan mõnel määral, miks ta enne testi andmist ringi liikus. Kui sümptomid on kerged, viitavad teisele haigusele, oleme ju tegelikult harjunud tavapäraseid toimetusi tegema. Eelmisel aastal poleks keegi mõelnud haigusaegse enese­isolatsiooni peale. Korduvalt arutleti sellegi üle, kuidas iga väikese külmetusnähu puhul ei soovitata kohe haiguslehte võtta ning köha­-nohu-väikese palavikuga eelistatakse siiski teatud kaalutlustel tööl edasi käia. Mõnes kohas polnud inimesi, kes asendaks või polnud inimesel lihtsalt võimalik rahas kaotada.
Samas elame nüüd muutunud maailmas. Pärast võimalikku kahtlust ja juba testi sooritamist ning tulemuse ootama jäämist, ei tohiks keegi enam ringi kolada. Elame segasel ajal ning korduvalt on rõhutatud, et iga väiksematki külmetust tuleks võtta tõsiselt. Eriti, kui on tõusnud palavik. Tuleb nentida, et ikka veel ei ole need asjad kõigil kahe kõrva vahele kinnistunud.