Juhtkiri: Jõulukingiks jälle raamat? Vä!

Teadagi – sädemest tõuseb leek. Prisma reklaam „Jälle raamat!“ tekitas paraja tormi. Tegemist on eduka antireklaamiga, mis tõstatas taas küsimuse raamatu kohast meie elus.

Laps ihkab jõuludeks midagi lahedat, kuid talle tuuakse raamat. Nutipõlvkond tahab elada neti virtuaalses maailmas, raamatute fantaasiamaailm on liiga lahja. Naksitrallid on toredad sellid, kuid koomiksite kangelaste või „tigeda linnu“ vastu ei saa. Või ikka saavad? Tegelikult on lasteraamatud praegu kõige loetavam osa väljaantavatest trükistest. Jälle on moodi läinud lastele raamatute ettelugemine.
Jõukus on peredes piisavat kasvanud ja jõuludeks võiks lastele kinkida nii mõne kaasaegse mänguvidina kui ka mõnusa raamatu. Müügiketi Prisma edukas, kuid sisult tobe reklaam peaks lapsevanemaid mõtlema panema, kuidas parim valik teha.
Hoopis arusaamatu on mitme arvamusliidri rünnak kirjastajate ja lastekirjanike vastu. Reformierakondlasest keeleteadlane Urmas Sutrop hüüab ahastuses: „Kirjastajad võiksid peeglisse vaadata ja endalt küsida, kui palju nad annavad välja tõeliselt häid raamatuid ja kui palju on seal hulgas mõttetuid, halbu ja viletsaid raamatuid, mille ainus eesmärk on müüa.“
Lahmijad võiksid silmad lahti teha ja märgata, et eesti lastekirjandus on paremas seisus kui kunagi varem. Peale on tulnud noor andekas lastekirjanike põlvkond. Saasta on alati mingis koguses trükitud, nagu keelearendajate seas on alati keelesolkijaid olnud.