Juhtkiri: Maamehe porised jäljed

04.12.2016 14:10
Anne-Mari Alver
Kommentaarid
1
Foto:

Värske maaeluminister Martin Repinski sai tööle asudes kõvasti nuhelda. Korraga tehti mehe kogu senine töö maatasa ning temast endast nii hull suli ja kaabakas, et puhas ime, et teine veel vabaduses viibib. Küll pole toodang mahe, küll müüakse importi omatoodangu pähe, küll on palgad maksmata või ümbrikus makstud, kitsed õues, õu porine... Ja üleüldse ei teadvat see farmer, mis ta äris toimub.

Aga alles see oli, kui Martin Repinski avas Tallinna kesklinnas Konju talupoe. Televisioon oli kohal, lehed kirjutasid kiidujutte tublist Ida-Viru ettevõtjast, toonase presidendi toonane naine oli poodi avamas kohal ja muudkui kiitis... Keegi ei öelnud, et farmer on pätt ja petis. Rõhutan, mina Repinskit ei tunne ja ühtegi põhjust teda kaitsta mul ei ole. Aga kui tegu on nii suure sänikaelaga nagu nüüd räägitakse, oleks seda pidanud ennegi kuulda olema.
Vägisi poeb pähe mõte, et valitsuse liige ei tohikski enne ministriportfelli haaramist midagi mõistlikku ja iseseisvat teinud olla. Kleepigu aga kusagil parteikontoris plakateid, kaapigu isakestel kintsu ja võtku verinoorest east peale palka nõunikutöö eest. Siis pole kuskilt ühtki luukeret ega viga võtta ja inimene veereb läbi elu otsekui hernes.
Eelmine maaeluminister oli enne poliitikukarjääri müügi- ja muusikamees. Sellal, kui sead katku surid, hukkamisele viidi ja põhjavee lähistele maeti, vahetas tema ministeeriumi nime ja silti – põllumajandusest sai maaelu. Aktsioon maksis 16 000 eurot. Kõik olid rahul.

Vaadatud 1129 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
ants

Küll ikka nuheldi!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi