Juhtkiri: Mäng üle surijate pea

02.02.2020 20:10
Anne-Mari Alver
Kommentaarid
1
Foto:

See on teema, millega saab alati kellegi välja vihastada. Arvad jah, sööstavad ei-arvajad ja ütlevad, et sa oled väga loll, lausa kuritegelikult loll. Arvad ei, ütlevad sedasama jah-poole esindajad. Ei arva midagi, on suhtumine õige veidi leebem.

Jaa, jutt käib erinevate nakkushaiguste vastu vaktsineerimisest. Praegu, kus gripp luurab ühelt ja koroona teiselt poolt, räägitakse vaktsiinidest ja ravimitest mitte ainult perearsti eestoas, vaid ka poes ja turul.
Tõemonopoli ei ole. Viga võib osutuda saatuslikuks ühel või teisel korral. Küsimus on selles, kas ja kui palju seda viga pärast uuritakse.
Kui vanadekodus sureb vanainimene veidi aega pärast gripivaktsiini ja väljaspool gripihooaega kõrges palavikus ja ebamäärastes valudes, on suhtumine ühene. Vanus ja võimalik külmetus või midagi taolist. Kas sel võis olla seos hiljutise vaktsiiniga, jääb selgusetuks.
Põhjanaabrid vaidlevad, kas imikuvaktsiine võib sihtrühmal testida, kui pere loa annab ja selle eest raha saab. Jälle väga kahetine teema. Testimata ei saa, aga kes on nõus, et tema laps on testrühmas? Vaktsiinid on päästnud loendamatuid elusid, aga kes vastutab, kui elu ruletiratas lükkab ette teistsuguse tulemuse?
Iga kord, kui plahvatab mõni uus ja „ootamatu” viirus, kontrollin ma patendiametitest, kas sellele viirusele on ka patent võetud. Seakatkule ja koroonale näiteks on. Aga sellest, mis toimub patendi ja pandeemia puhkemise vahepealsel ajal, ei tea ma midagi.



Vaadatud 637 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Arvo

Kunagi arvas kuulus kaardipanija seda, et kellele on ette nähtud uppuda, see tulekahjus ei sure. Mine sa tea neid saatuse keerdkäike. Kui on sul aeg minna, siis lähed vaksiiniga või ilma, nii arvan mina.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi