Juhtkiri: President on meil ebaturvaline?

Piinlikuvõitu skandaal tekkis sel nädalal seoses peatse Aasta Ema valimisega. Nimelt arvab kandidaate esitama kutsuv Eesti Naisliit, et tiitlivääriline naine peab olema lapsed üles kasvatanud „koos abikaasaga”. Põhjenduse küsimise peale vastas naisliitu juhtiv Siiri Oviir, et eeldus on, et lapsed ei kasva ebaturvalises peres.

Mis tähendab, et korraga on suurepäraste emade kategooriast väljas nii lesed kui ka lahutatud naised, nii üksikemad kui kahest naisest koosnevad pered. Viimaste all ei tasu mõista vaid lesbisid, sest väga paljud pered koosnevad emast, vanaemast ja lapsest. (Ah jaa, ühe lapse üles kasvatanud ema pole ka sobilik!) Välistuvad ka tublid ema ja isaga pered, kus vanemad pole abiellunud. Puudega laste emad pole samuti teema.
Lahutus pole 21. sajandil mingi ilmaime. Ka ei takista lahutus mõlemal vanemal oma lapsi edasi kasvatada.
Siiri Oviir ütleb, et abielunõue on Aasta Ema tingimuste hulgas üheksakümnendate lõpust, mil meelelahutusajakirjandus palju lahutusi kajastas ja et naisliidu eesmärk on abielu väärtustada.
Meenutame siis seda aega... Tiina Mõis muutus pärast Jüri Mõisa lahkumist ebaturvaliseks emaks? Kersti Tootsi väärtus emana langes pärast Jaan Tootsi äraminekut? Urmas Sõõrumaa esimesed lapsed ei kasvanud turvalises keskkonnas? Ja president on meil kah ebaturvaline?
Igaühel on loomulikult õigus oma arvamusele, kuid seda ülalkirjeldatut promotakse meil riigi raha eest. Ja see on natuke liig.
Muide, kui ma Aasta Isa nõudeid lugesin, sobiksid sellele tiitlile kandideeerima kõik eelmises lõigus loetletud daamid.