Juhtkiri: Roosa "sodi" - osta või mitte?

14. veebruaril on teatavasti sõbrapäev. Või valentinipäev, kuidas keegi nimetab. Ma ei ole küll kindel, kui palju Eestis seda tegelikult tähistatakse, kuid tundub, et vähemalt laste ja noorte seas on see päev päris popp.

Koolides pannakse üles sõbrapäeva postkastid, lasteaedades meisterdatakse usinasti kaarte. Sõbrale kaarditegemine on muidugi tore mõte, kuid kuidas suhtuda kõigesse sellesse roosasse-punasesse, mis meie kauplusi parajasti uputab? Sõbrapäeva teemalised maiustused, karukesed, koerakesed, sokid, kõikvõimalik pudi-padi... Selliste asjade nägemine poes võtab natuke nõutuks, aga mõte hakkab ikkagi jooksma: aga kui õige ostaks sellele või teisele sõbrapäeva puhul selle ilusa karbi kommidega... Või siis mistahes muu asja. Ilmselgelt just see niisuguste toodete eesmärk ongi. Tekitada inimestes vajadus ja müüa need asjad maha, natuke nagu spetsiaalsete jõulutoodetegagi. Võib-olla oleks siin nüüd koht, kus püüda kainelt mõelda: kas ikka on seda roosat nänni vaja selleks, et näidata, kui hea sõber või armastaja sa oled? Ehk hoopis olla selle asemel natuke tähelepanelikum, tunda siirast huvi oma sõprade käekäigu vastu, võtta ühendust nendega, kellega suhtlemine kuidagi nagu iseenesest soiku on jäämas?
Samas on arusaadav, et sedalaadi tähelepanuavaldusi ehk ostavad ja ootavadki just lapsed ja teismelised. Kui see neid rõõmustab ja nad oma taskuraha sellele kulutama on valmis, siis miks mitte. Mõte lähedasele rõõmu teha on ju igati üllas.