Juhtkiri: Tähtis pole võit, vaid osavõtt

Eesti Laulu võistlus kütab nii meedias kui inimeste kodudes kirgi igal aastal: keda siis saata Eurovisioonile ning kui otsus on lõpuks tehtud, siis kas see valik ikka õigustab ennast? Kas valitud laulul on võimalust võita või vähemasti väärikale kohale platseeruda? Või on hoopis tegemist laulu ja esitusega, millega võidakse Eestile häbi teha?

Tänavu vaevalt et neid häbi-tegemise arvajaid palju leidub. Koit Toome ja Laura Põldvere laul on ju igati soliidne ja viisakas ning säärasele võistlusele sobilik. Muidugi on hoopis iseasi see, kuidas sellel seal tegelikult läheb ning loomulikult on ka inimeste maitse erinev ning paljudele ei pruugi see üldse meeldida. Eks igaühel olid seal võistlusel oma lemmikud.
Tekib aga muidugi ka küsimus, kui oluline see võit üleüldse on? Vanast ajast juba öeldakse, et tähtis pole võit, vaid osavõtt. Seega ei tasuks minu arust ka ülearu pettunud olla, kui võit või isegi esikümnesse jõudmine tulemata jääb - parem korraliku looga põruda kui mingi veiderdamise abil kõrgemale tõusta. Meenub aastatetagune juhtum, kus üks eesti osaleja hõiskas kõikjal meedias, et nemad lähevad Eurovisiooni võitma. Kui siis tegelikult üldse mingit kohta ei tulnud - ei mäleta enam, kas ei saadud eelvoorustki edasi või jäädi lihtsalt päris viimaste hulka -, siis pasundas seesama esineja, et nemad pole kunagi võita tahtnudki ja üleüldse olid nad selle võistluse jaoks liiga head. Vaat´ see oli minu meelest küll tobe käitumine ja kohe väga hapude viinamarjade maiguga man.