Juhtkiri: Taimetoit on lollus ja veidrike värk?

Käisin hiljaaegu koosviibimisel, kus peoperenaine ise oli vegan ning palus tulijatel laualepanekuks kaasa tuua samuti toite, mis ei sisalda midagi loomset. Enamik oli rõõmsalt nõus, ent leidus ka üks, kelle meelest oli säärane palve teda ahistav – "inime­ne peaks ikka saama süüa seda, mida ta ise tahab".

Kuna kutsuja jäi oma soovidele kindlaks, siis lõppeks see pahurdav isik kohale ei tulnudki. Ilmselt oligi nii kõige parem, aga ometi... Kas selline asi on tavaline, et kui ini­mene korraldab ürituse oma kodus - kas ta lpole siis õigust paluda, mida külalised kaasa võiksid tuua? Isegi kui kõik teised söövad taimetoitu, siis sellel ühel peab, nui neljaks, olema võimalus ikkagi oma kaelakarbonaadi haugata, või pole mõtet kohale tullagi?
Mina olen veganlusest kaugel, armastan paljusid lihatoite, ent ei arva, et mul oleks raske paar tunnikest süüa midagi muud. Üldse on jäänud mulje, et paljude meelest on taimetoitlus mingi tänapäeva hullus või lihtsalt üks veidrike värk, millest normaalsed inimesed kaugele eemale peavad hoidma. Eriti mehed vaatavad põlglikult: liha peab ju ometi sööma! Äkki aga tasuks austada teiste valikuid? Kui mõni on otsustanud lihast loobuda, söögu siis, mida tahab - peaasi, et ise rahul on. See on ju igaühe vabatahtlik valik ja ei tea ju kunagi, mis põhjused sel võivadolla. Kritiseerida ja hukka mõista on alati kõige lihtsam.