Juhtkiri: Vaktsineerimist pole vaja karta

Käisin hiljaaegu vaktsineerimas Covid19 vastu, sain Pfizeri vaktsiini nagu küllap paljud eestimaalased. Pean tunnistama, et olin enne minekut parajas ärevuses – kuidas organism süstile reageerib? Kas üldse tasub minna?

Olin internetiavarustest lugenud mitmeid hirmulugusid sellest, kuidas palavik kerkib üle neljakümne kraadi, kimbutavad peavalud ja krambid ja mis kõik veel. Eriti hirmutav oli lugeda, kuidas ühel vaktsineeritul polnud kõrvalmõjud ka veel kuu aega hiljem üle läinud. Nii võib arvata, et just kerge südamega ma sinna süstile ei läinud. Minemata ei tahtnud nagu jätta, kes soovib elu jätkumist võimalikult normaalses ja piirangutevabas vaimus, sellel pole vaktsiinist pääsu. Lisaks ei ole ka vähimatki soovi koroonasse nakatuda, sest sellegi puhul ei tea iial, kas põed väga kergelt või lõpetad hingamis­aparaadi all.
Oma üllatuseks kogesin, et süsti tegemist polnud üldse tundagi ning süstile ei järgnenud mitte vähimatki reaktsiooni – ei palavikku ega muud halba enesetunnet. Ainult süstikoht oli järgmisel päeval õrnalt valulik. Vedas ja läks küllap kergelt!
Igatahes sain hunnikutes julgust juurde ja tõdesin, et mõttetu on muretseda. Iga inimene on erinev, aga kokkuvõttes on vaktsiinist saadav kasu nii suur, et mõistlik on lasta see ära teha. Kes meist ei oleks praeguseks piirangutest tüdinenud! Suvi on tulemas, tahaks ju ikka külastada üritusi, ehk veidi reisida jne. Vaktsineeritul on see kõik mõnevõrra lihtsam.