Kadri Simson annetab nälgijatele toitu

10.06.2018 23:25
Hillar Kohv Foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
1
Foto:

Riik ei saa sekkuda kohaliku elu korraldusse, on majandusminister Kadri Simson veendunud. Minister Kadri Simson on Torist pärit. Tema vanaema Juta Must oli Tori kooli õpetaja. Seekord aga räägime eelkõige sellest, mida tasuta bussisõit Eestis muudab ning kuidas saaks vaesemat rahvast aidata.

Juba ammu oli kuulda, et 1. juulist on võimalus sõita ühistranspordis tasuta. Nüüd aga on kuulda, et vallavanematele ja linnapeadele on antud valikuvõimalus, et kas võtta vastu riigilt kingitus ning võimaldada oma rahval tasuta ühistranspordis sõita. Kuidas seda kommenteerite?
 Valitsus on taganud kõikidele maakondadele ja neis ühistransporti kureerivatele ühistranspordikeskusetele raha sellises mahus, mis katab ära nende möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma.
Kokku kulus 2017. aastal maakondlike bussiliinide käigushoidmiseks ligi 36,4 miljonit eurot ning 2018. aastal on antud summa suuruseks 42,1 miljonit eurot.
Selle summa eest saab vabastada maakondlikud liinid piletist, sest suurenenud dotatsioon katab 1. juulist ära senise piletitulu ning omavalitsuste makstava toetuse.

Kuidas süsteem praktiliselt toimima hakkab?
Ühistranspordikeskustel on nüüd kolm võimalust. 1) tasuta sõidu kehtestamine 2) soodsama sõidu tegemine 3) tänase süsteemi ja hindadega jätkamine. Nõustun nendega, kes ütlevad, et otsus, kas teha maakondades prii sõit, langetada hinda või jätkata senise süsteemiga, peab olema kohalike langetatud. Just piirkonnad teavad reaalset vajadust kõige paremini.
Oma valikut peavad ühistranspordikeskused Maanteeametile põhjendama, kuid ütlen ausalt, kui mina oleksin omavalitsusjuht, siis kasutaksin riigi poolt pakutavat võimalust ja kehtestaksin maakonnas tasuta sõidu.

Kas juba on selgunud, millised linnad ja vallad võtavad riigilt kingituse vastu ja võimaldavad rahval tasuta ühistranspordis sõita?
Oma maakonnas on otsustanud 0-piletihinnale üle minna Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Järvamaa ja Ida-Virumaa. Linnade sisesed liinid jäävad endiselt kohaliku omavalitsuse liiniks ja neid maakondliku ühistranspordi rahastamise muutmine ei puuduta.

Kas saaks Tori ja Pärnu vahel üldse bussiliiklust tihedamaks muuta, näiteks pikendada Sindi liini number 40 Torini ning seda ka hilisõhtusel või öisel ajal, et Pärnust koju sõita.
Kõiki maakondi ootab lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud vahenditele veel ees ka liinide tihendamine. Selle jaoks on eraldatud 3,3 miljonit eurot. Tegemist on suurema kasvuga, kui nii mõnigi piirkond viimase kümnendi jooksul näinud on.

Mida see näiteks Pärnumaal tähendab?
2017. aastal oli Pärnumaa liinimahu kogupikkuseks 4,48 miljonit liinikilomeetrit. 2009. aastast alates on liinikilomeetrite maht kasvanud 5,5%. Tänavusel aastal on plaanis liine tihendada koguni kümme protsenti ehk Pärnumaa puhul ligikaudu 600 000 täiendavat liinikilomeetrit. Tegemist on suure arenguhüppega.
Kuidas konkreetselt piirkondades liinivõrk ja graafikud muutuma hakkavad, jääb kohalike keskuste otsustada. Siinkohal ministeerium ei sekku. Just sellel eesmärgil said ju üle Eesti loodud ka kohalikud ühistranspordikeskused, kus on mitu spetsialisti parima teadmisega, kuidas kohalikku liinivõrku arendada. Keskustel on võimekus panna bussid sobivamatel aegadel liikuma, lisada peatusi ning tihendada graafikuid ja liine – see ongi nende ülesanne! Tori vald on ka üks Pärnumaa Ühistranspordikeskuse liige ja saab seeläbi oma vallaelanike huvide eest seista.

Kas oskate öelda, kuidas saaks Riigikogus hakata muutma toiduseadust, et kauplused ei peaks hävitama mahakantud "eilse kuupäevaga" toitu ning saaksid seda annetada toimetulekuraskustes peredele ning kas on loota, et kusagilt leitakse 30 000 eurot, et Toidupangale saaks soetatud kiirkülmutusseadmed?
Ilmselt tuleks antud teemal algatada riigikogu tasandil diskussioon ning seejärel on võimalik ka muudatusteni jõuda. Toidupanga tehtav töö on igati kiiduväärt ning olen ka ise regulaarne toidupanga kogumiskastide täitja.
Täna on see kokkuvõttes iga kaupluse otsustamise koht, mida tehakse vananeva toiduga, kuid kindlasti pean õigemaks seda, et toit, tingimusel, et see ikka on kõlblik, saadetakse Toidupangale, mitte prügimäele. Selline tegevus oleks ühiskondlikult vastutustundlik ning aitaks sadu inimesi.



Vaadatud 900 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Rein

Meie vallas tunnen inimest kes on padujoodik ja kiire jalaga. Purjus peaga on ta olnud hulk käeluu murdeja seega määratud täielik töövõimetus. Linna on 15 kilomeetrit ja käib kiirtempos kirikus söömas ja toidupangast süüa toomas. Oma abiraha üle neljasaja euro joob maha. Kui tuleb tasuta transport hakkab sõitma bussiga, kujutage haisvat ja kirpe levitavat joodikut teiste seas. Tööd ta ei tee sest seda teevad lollid. Elukohaks on sotsiaalkorter mille üüron aastaid maksmata. Kas selline indiviid on vaene?

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi