Kaheksa harjumust, mis võtavad sinult õnnelikkuse

„Õnn pole käega katsutav. See tuleneb oma tegudest.“ Dalai Lama

Iga inimene otsib elus ühel või teisel viisil õnne. Paljud kaotavad oma retkel sihi ning unustavad, mis neile tõeliselt rahuldust pakub. Õnnejanu ning eksimuse tunnet üritatakse muude rõõmudega kustutada, kuid see röövib inimestelt aina enam energiat ning tekitab hoopiski rohkem kurbust, stressi või viha.
Üllaste eesmärkide puudumine ning konarlik elutee ei lase kergelt rahulolu saavutada. Aastate möödudes mõistetakse, et varem seatud eesmärgid hoopis röövivad õnne – seetõttu on mõistlik neist loobuda. Elus kannapöörde tegemine võib olla hirmutav, kuid selle tulemusena on võimalik oma eneseteostust ning üldist õnne ja vabaduse tunnet tõsta.
Järgnevalt on välja toodud kaheksa põhimõtet, millest tuleks loobuda, et elada õnnelikult ning vabalt.

Osa karjast olemine
Sotsiaalsete olevustena tahame teistele inimestele meeldida. Ürginstinkt olla osa karjast muudab meie käitumist vastavalt grupi normidele, kuna kardame et sõbrad-tuttavad heidavad meid muidu kõrvale. Enamasti tähendab, et surume oma väärtushinnangud alla, et grupivaimuga paremini sobituda. See piirab õnne, kuna kui inimese teod ning tõekspidamised ei kattu, asub südametunnistus meid piinama. Enamik inimesi hindab selgrooga isiksusi, kel on kindlad väärtushinnangud. See tekitab vastastikust austust ning võimaldab usaldusväärseid suhteid sõlmida. Juhul kui tutvus- või sõpruskonnas tõekspidamisi ei hinnata, ei tasu selliste tutvuste hoidmiseks aega raisata, vaid leida endale uus seltskond.

Sõnakuulelikkus
Teiste nõu kuulda võtta on alati kasulik, kuid tark tegu ei ole pimesi iga sõna kulla pähe võtta. Paika pandud reeglid tekitavad juba lastes arusaama, et vanemaid, ülemusi ning seadusi tuleb alati kinnisilmi jälgida. Soov mitte karistada saada tekitab noortes tunde, et nad pole piisavalt targad, et enda eest välja astuda ning oma otsuseid teha. Seega, teevad teised, vastutavad ning võtavad nende eest otsuseid vastu. Selle asemel, et elus ohjad enda kätte võtta, astuvad need inimesed vanemate või mentorite jälgedes, heites oma unistused kõrvale.
Vastutuseta ei arene kriitiline mõtlemisvõime – ilma selleta ei osata probleeme lahendada ega elus tõelist sihti leida. See ei tähenda, et tasuks protestist kõigiga eri arvamusel olla, vaid tuleb endale teadvustada, miks seadused ja normid eksisteerivad.
Soov teistele meele järgi olla
Kui proovid elada nii, kuidas teised tahavad, ei ole mahti oma soove täita. Kõigi meele järgi ei saa olla, seega kõigi ootusi ei ole võimalik täita. Mis mõte on end ohverdada, et teistele meele järgi olla? Seda üritades lööd vaid oma elu läbi ning kibestud saavutatu üle. Olles kõigi sõber, ei olda tegelikult mitte kellegi sõber. Alati on lihtsam jääda endale kindlaks ning lasta ümbritseval sellega kohaneda. Vastupidi talitades tekib oht oma identiteet kaotada.

Jätkub ajakirjas...