Kalev Kaljuste: „Raha ei ei ole Eesti riigist otsa saanud!”

21.04.2019 18:35
Hillar Kohv
Kommentaarid
1
Foto:

Kalev Kaljuste tegeleb Rahandusministeeriumis regionaalhaldusteemadega. Temaga vesteldes selgub, et raha puudumine olulisteks asjadeks on pigem müüt.

Oled pidanud nii Tootsi vallavanema kui ka Pärnu maavanema ametit ning nüüd oled Rahandusministeeriumis. Seetõttu küsin sinult kohe seda, et kuidas on lood Toidupangale kiirkülmutusseadmete ostmiseks raha leidmisega?
Toidupanga tegevust inimeste aitamisel hindan väga kõrgelt. Olen korduvalt Toidupanga toidu jagamispunkti külastanud. See vabatahtlik töö, mida te seal teete, on märkamist, tunnustamist ning ära märkimist väärt. Kiirkülmutusseadme ostmine on mõistlik ja vajalik. Arvan, et raha ei ole Eesti riigist otsa saanud. Ma ei tea küll seadme maksumust, aga võiksime teha korjanduse ja taotleda ka riikliku toetusraha. Oleme korra sotsiaaldemokraatidega Toidupangale juba praetud peki müümisega raha kogunud, võiks näiteks sellel aastal Grillfestil jälle ette võtta! Samas võiksime ka erakondadega teha kokkuleppe, et kui katuseraha jagatakse, siis mingi osa läheks otse Toidupangale tegevustoetuseks. Toidupank teeb selle rahaga siis juba seda, mida ise õigeks peab.

Kas pead õigeks seda, et praegune toiduseadus ei luba abivajajatele annetada tänase kuupäevaga "kõlblik kuni" toitu homme ning sel põhjusel peavad Toidupanga vabatahtlikud töötajad väljastama Toidupangast abivajajatele toitu kella 21.30- 23.00?
Ei pea õigeks. Samas on oluline ka see, et keegi ei saaks aegunud toidu tarbimisel mürgitust, eks see oleneb ka sortimendist. Toidupangale tuleb muretseda kiirkülmutusseadmed.

Kas pead õigeks ja normaalseks seda, et kõik Eestimaa elanikud on sundliidetud mõne prügiveo firmaga?
Arvan, et sorteeritud prügivedu peaks olema tasuta. Kui inimesed sorteerivad prügi, siis ka ei maksa selle eest. Omal ajal, kui toimetasin Tootsi vallavanemana, siis tagasin inimestele pakendi ja paberikonteinerid praktiliselt igas tänavas. Üks on lugeda tuimalt seaduse miinimumnõudeid, aga teine on tegutseda omavalitsuses lähtuvalt seadusest ja tagada inimestele veel paremad võimalused prügi sorteerimiseks ja tasuta ära andmiseks.



Kuidas on lood riikliku hambaraviga? Kunagi oli SDE valimislubadus, et hambaravi buss hakkab ringi sõitma, aga see jäigi lubaduseks. Mida ütled?
2018. aastal tasus haigekassa 233 000 täiskasvanu hambaravihüvitise eest kokku üle 11 miljoni euro. Aina kasvav hambaarstide külastatavus näitab, et hambaravihüvitis on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel hambahaiguse ravi.
Mina isiklikult arvan samuti, see, et riiklik hambaravihüvitis taastati, on väga hea. Vastavalt elukalliduse kasvuga peab iga aasta tõusma riikliku hambaravihüvitise osa. Sotsiaaldemokraatidena ongi meie peamine ülesanne aidata nõrgemaid järele ja et mitte keegi ei peaks raha puudusel hambavalu kannatama või häbenema katkiseid hambaid.

Räägime pisut Soomaast ka, ehk sinna viivast maanteest, mis on alates Riisa sillast Soomaa keskuseni mustkatteta, ning sageli on see kruusatee väga auklik. Maanteeamet on mulle vastanud, et nimetatud teelõigule ei panda mustkatet põhjusel, et kevadine suurvesi katab seal teatud hulga teest, ning teekate saab rikutud. Mida teha, et olukorda parandada?
Olen ise ka sellel teemal maanteeameti spetsialistidega mitmeid kordi rääkinud ja saanud sarnaseid vastuseid.
Esmalt võiks mustkatet pikendada Riisa sillast kuni Riisa küla keskuseni (~500-700 m), kohani, kust üleujutus ala hakkab. Seejärel kaaluda maantee renoveerimiseks erinevaid lahendusi, mis on maailmas juba kasutusel. Tahame ju Rail Balticu raudteed rajada osaliselt sohu ja minu teada Tartu maantee ehitati ka sirgemaks tulles läbi soost. Pean mõistlikuks antud tee korrastamist kasutades juba tänapäevaseid uudseid tee-ehituslahendusi.

Vaadatud 936 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Kalle

Iseenesest mõistetav, et raha pole riigis otsa saanud. On ju ilmselge, et seda ei osata lihtsalt ümberjagada!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi