Kapitalism on rahaühiskond!

10.02.2019 20:20
Ando Leps Pilt: Kati Outinen seriaalist „Pank“
Kommentaarid
7
Foto:

Kapitalismis on raha A ja O! Esiteks: Raha on raha ja ilma rahata ei ole kapitalismi. Sellest faktist arusaamata ei tule ka riigivalitsemisest midagi välja.

Kapitalism ei ole võimalik ilma pankadeta, mistõttu võib öelda, et raha on ühtlasi ka pangad. Ei ole raha, ei ole panku – ja vastupidi.
Maailmakuulus prantsuse juristiharidusega kirjanik Honore de Balzac on saanud aru ja väga ilmekalt kirjutanud pankuritele omasest rahalembusest. Sageli seostakse pangandust ka juutidega, seda põhjusel, et juute ei ole sajandite vältel enamik riikides lubatud riigivalitsemisest osa võtta, mistõttu nad on töötanud peamiselt ärimeestena, arstidena, advokaatidena jne.
Pankurid on rikkad ja rikkuse allikaks on olnud just pankade omamine ja nendes töötamine. Kuna pangad tegelevad liigkasu võtmisega ehk lisaväärtusega saamisega selle sõna otseses mõttes, siis peetakse seda elanike poolt üldiselt täiesti arusaadavaks ja vajalikuks tegevuseks, kuid mitte alati.

Elu ilma kapitalismita?
Maailma ühed mõjukamad mõtlejad survestavad meid liikuma võrdsema ühiskonna ja looduse väiksema kurnamise suunas ehk teiste sõnadega – nüüdisaegne kapitalism liigub üldise kriisi poole. Rooma Klubi presidendid Ernst Ulrich von Weizsäcker ja Anders Wijkman (Rooma Klubi kaaspresident) koos 34 Rooma klubi liikme ja paari külalisautoriga üllitasid klubi 50. aastapäevaks olulise töö „Come On! Capitalism, Short-termism, Population and the Destruction of the Planet. A Report to the Club of Rome“ (Springer 2018), mis on kogu maailma elanikkonnale edasise eksisteerimise seisukohalt olulise tähtsusega. Täna on eelnimetatud härrad Rooma Klubi aupresidendid.
Rooma Klubi on seisukohal, et 20. sajandi 80. aastatel toimus kapitalismi mandumine, mille peamiseks allikaks oli kasumi saamine finantsspekulatsioonide tagajärjel. See oli maailmas 2008.–2009. aasta finantskriisi tekkimise põhjus. Kuid nii huvitav, kui see ka polnud, siis pankurid mitte ainult ei säilitanud oma positsioone, vaid tulid sellest olukorrast välja võitjatena, ja kedagi neist ei pandud vangi! Samal ajal on pangad tegelenud tohutute rahapesuskandaalidega. Ei ole vaja kaugelt otsida – Danske Panga afäär, mis on otseselt seotud Eestiga?! Kuidas meie riigi juhtivad töötajad koos Eesti Panga presidendi ja nõukoguga ning meie justiitstegelastega ei saanud isegi siis aru, kui Eestis massiliselt 500 euroseid rahatähti hakati trükkima, et käimas on suurejooneline rahapesu... Kui nii, siis nad ei tohiks selliseid ameteid pidada. Danske Panga afäär on ruineerinud meie riiki tugevasti. Milline riik siis tahab investeerida sellisesse riiki, kui siin tegeletakse karistamatult selliste sigadustega.
Käesoleval ajal on maailma finantsoperatsioonidest 98% spekulatiivse iseloomuga. Korporatsioonide juhid hoiduvad osavalt kõrvale neile pandud maksude maksmisest, rääkides seejuures, et nad ei riku ühtki juriidilist seadust. Rooma Klubi raporti autorid kinnitavad, et on vaja muuta kehtivaid juriidilisi seadusi. Kuid miks ei ole neid siis seni muudetud? Kelle huvides pole seda tehtud?

Ida-Euroopa on röövkapitalistlik
Euroopa Liitu trügisid vaesed Ida-Euroopa riigid, kus valitseb tänaseni varakapitalistlik ehk täpsemini – röövkapitalism, kui kapitalismi esimene faas, mis tähendab seda, et need isikud, kes on nn esimese miljoni kuritegelikul teel saanud, (st kaaskodanike käest varastanud või röövitud) on veel elus ja nende järglased alles tegelevad nende vanemate poolt varastatu ja röövituga, ning samuti rahapesuga. Siis varakapitalism on vältimatus vastuolus klassikaliste kapitalistlike riikide ühiskondadega, kus kapitalistid on juba palju põlvkondi olnud kapitalistid ja seetõttu on neil „arenenud“ kapitalistiks olemise maailmavaade ja eesmärgid, kõikide temaga kaasnevate plusside ja miinustega. Pidage meeles, et need kaks kapitalistideks olemise tasandit on väga erinevad. Seepärast ka selline erinevate kapitalistidega riikide kooslus, mis moodustavad Euroopa Liidu, ei ole arvatavasti võimeline kaua vastu pidama.
Kuna Eestis on täna riigikogu valimiste eelne periood, siis pea kõik erakonnad loobivad selle sõna kõige tõsisemas mõttes peaaegu mõeldamatuid lubadusi valituks saamise puhuks, mida reaalselt täna olemasoleva kapitalistliku tootmisviisi puhul ei ole võimalik teostada. Ma ütleksin, et need lubadused on sageli niivõrd tobedad, et ei taha nendest kirjutadagi. See näitab eelkõige seda, et erakondade eesotsas olevad isikud ei tunne majandus- ja õigusteadust. Kuid just majandusteadlased ja õigusteadlased peavad esmajoones olema kapitalistliku tootmissuhtega riigi esindusorganites. Teiste elukutsete esindajatel peaks riigikokku (parlamenti) olema tunduvalt vähem asja. Nii on see väljakujunenud paljude inimpõlvede jooksul klassikalistes kapitalistlikes riikides.



Riigikokku pürgijad ei mõista põhialuseid
Kapitalism on lisaväärtuse ühiskond, kus seadusandlike aktidega on kapitalistidel kui omanikel õigus saada lisaväärtust, millist õigust mitteomanikud ei oma. Lisaväärtus ongi see kõige tähtsam tegur, mis säilitab kapitalisti kapitalistina, sageli peaaegu tööd tegemata.
Kapitalistlik ühiskond on seni kõige progressiivsem materiaalsete- ja vaimsete väärtuste tootmisühiskond. Kapitalism tagab klassiühiskondadest oma ühiskonnaliikmetele palju suurema vabaduse kui temale eelnenud ühiskondliku formatsioonid, olgugi, et kapitalismis säilivad teatud määral ka temale eelnevate ühiskondlike formatsioonide vormid.
Kuid varakapitalistlikust ühiskonnast ei saa veel tormata kuhugi kõigile ühiskonnaliikmetele omasesse õiglasemasse ühiskonda nagu meil enne riigikogu (parlamendi) valimisi erakonnad soovitavad. See asjaolu näitab kujukalt, kui vähe teavad riigikokku pürgijad riigist ja õigusest või majandusteadusest ja õigusteadusest üldse.
Lõpetuseks tuleb tõdeda, et keegi veel selle ilma peal ei tea, mismoodi see kapitalismile järgnev ühiskond näeb välja ja millisel moel see üleminek sellesse „unelmate“ ühiskonda toimub. Tartu Ülikooli peahoone põlengu uurimise ajal 1966. aasta jaanuarikuus, ütles mulle minu endine õpetaja, üks NSV Liidu tuntumaid riigi ja õiguse asjatundjaid, professor Paul Vihalem, „et sellisel kujul sotsialism, nagu ta meil täna eksisteerb, ei kõlba kuhugi, ega vii kuhugi...“. Professoril oli seda väga lihtne öelda, kuna asjatundjana ta teadis, et sotsialism saab tekkida ainult väljakujunenud ja pikkade traditsioonidega kapitalistlikust ühiskonnast, mitte aga vähearenenud kapitalistlikust st röövkapitalistlikust ja poolfeodaalsest ühiskonnast.
Tuleb tõdeda, et riik on ühiskonna ja riigi kooslus, mille sisuks on ühiskond ja vormiks riik. Kuulsad filosoofid on väitnud, et inimene on just ühiskondlik loom, mitte riiklik loom. Erinevad rahvad, näiteks eestlased ja lätlased moodustasid oma ühiskonnad, mis on vaid üks väike osa meid ümbritsevast loodusest üldse. Eesti ja Läti sugulusrahvused on ajaloolaste arvates jäänud püsima vaid seetõttu, et XIII sajandil just leedulased võitsid saksa ristirüütleid ja seega oli ristirüütlitel lõigatud läbi tee Läti- ja Eestimaale!
Lõpetuseks tuleb rõhutada, et täna on kahjuks erakondade peamine loosung - varsti hakkab taevast alla sadama mannat ja seda õiglaselt kõigile.

Vaadatud 799 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
muhkel

Mõned inimtüübid on läinud väga närviliseks.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi