Kas abielumees jäi koroonakriisi tõttu armukesest ilma?

39aastasel Aigaril ­tekkis 35aastase ­lahutatud naise Anneliga ootamatult vastastikune kirg ühe sõpruskonna peol kolm kuud tagasi. Anneli on lahkuläinud naine 8aastase tütrega, ­Aigar on abielus ja tal on kaks last.

Nimetatud õhtul toimus üks tavapärane sõpruskonna reedeõhtune pidu, mis algas pubis ja lõppes ühe pere kodus. Aigar tundis Annelit juba varem, aga uus oli see, et Anneli mees oli mingi aeg enne seda pidu pere juurest ära kolinud – seda pärast aastapikkust kriisi. Samas oli Aigari naine kõvas nohus ja polnud mehega peole kaasa tulnud.

Kojusaatmisest algas suhe
Anneli oli nüüd pigem paremas meeleolus kui viimastel kooselukuudel. Seltskonna tuju oli ülev ja nalja sai palju. Oli juba mitu tundi üle kesköö, kui hakati koju minema.
Kaks paari sõitsid ühe taksoga minema, sest neil oli üks tee. Aigar ja Anneli pidid teises suunas minema ja Aigar lubas Anneli koju saata. Anneli nõjatus käies ootamatult Aigari vastu ja peagi nad suudlesid. Oma kodumaja ees ütles Anneli, et kutsuks Aigari sisse, aga tütar ärkaks.
Nii see suhe algas. Aigar tundis, kuidas Anneli mõne päevaga tema meeled ja mõtted vallutas, kuigi ta ei otsinud mingit kõrvalsuhet. Tal oli pärast seda peoööd võimalik salasuhet veel vältida, kuid kolm päeva hiljem keset päeva olid nad juba Anneli juures voodis. Aigar hakkas Anneliga tihti kohtuma. Õnneks võimaldas ka mõlema töö päevaseid seksiretki Anneli koju.

Viirus katkestas kohtumised
Aigari elu muutus täielikult. Ta oli armunud ja hing lausa lendas õnnetundest. Ka tööl edenesid asjad hästi. Koduski suutis ta reipa meele säilitada, sest oli ju teada, et peagi saab Anneliga taas kohtuda. Aigar oli nii õnnelik, et ta ei tundnud oma naise ees isegi süümepiinu.
Sellisel ajal, kui mõlemad teineteist tohutult igatsesid ja teineteise seltsi nautisid, saabus meile koroonaviirus ja kehtestati peagi eriolukord – koolid suleti ning nii Aigar, tema naine kui ka Anneli jäid kodukontorisse.
Aigar ja Anneli ei saanud enam kohtuda. Esimestel kodusoleku päevadel Aigar veel väga mures ei olnud, ilmselt sellepärast, et olukorra tõsidus polnud veel kohale jõudnud. Ta üritas korra Anneliga telefoniga rääkida, aga imelik on ju vannituppa või magamistuppa minna. Ükskord helistas Anneli talle Facebooki kaudu ja jälle tundis Aigar end kohutavalt ebamugavalt ning pidi mingit tööteemalist täiesti lolli juttu ajama. Seejärel kirjutas ta Annelile Facebooki, et ta ei saa kodus olles rääkida ja nad peaks proovima kirjutamisega piirduda, kuni kriis möödas. Selle peale torkas Anneli, et see kriis ei saagi kunagi mööda ja sel õhtul rohkem ei vastanud.

Ka suhtlemiskriis ­süvenes
Ega see õhtuti kirjutamine ka kerge olnud, sest naine küsis vahel Aigarilt, kellega ta seal nii õhtul veel klõbistab. Aigar ütles kord ühe, kord teise töökaaslase nime ja ohkas kergendatult, et tema naine ta selja taha vaatama ei tulnud, kellega mees tegelikult kirjutab.
Järgmisel päeval vastas ka Anneli Aigari kirjutatule kuidagi pirtsakalt. Naise meelemuutus tegi mehe väga kurvaks. Ta üritas igapidi uurida, mis Anneli kurvaks teeb, aga see vastas kogu aeg, et tal pole viga midagi.
Aigar kirjutas, et ta ei saa ju kodust ära joosta tema, Anneli juurde. Naine vastas selle peale, et ei saa jah. Aigari naine hakkas küsima, mis mehel viga on, et ta nii kurb on. Aigar vastas osaliselt ausalt, et pole harjunud kodus istuma. Naine nentis, et keegi pole harjunud ja õnneks rohkem ei pärinud.
Aigar ei kirjutanud Anneliga mitu päeva ja Anneli ei kirjutanud ka temale. Aigar kirjutas ja küsis, kuidas on läinud. Anneli küsis vastu, kas see tõesti huvitab Aigarit. Aigar mõtles, et lausa riidu kisub, aga vastas, et muidugi huvitab. Siiski ei tulnud suhtlemisest midagi välja. Sest Anneli oli niivõrd pahur.
Aigar mõtles, et ta ei taha Annelit kaotada, aga ta ei saa ka iga paari päeva tagant paluda, et naine temaga suhelda võiks. Aigar pidas taas mitu päeva vahet ja kirjutas siis, et igatseb väga ja küllap nad mitte väga kauges tuikka kohtuvad. Anneli ei vastanud, kuigi oli seda kirja lugenud. Kuigi hing on haige, on Aigar juba vaikselt hakanud leppima, et sellest suhtest ei saagi enam asja.