Kas jaanipäeval tuleb maailma lõpp?
Maailma lõpp on olnud erinevate ennustajate ja konspiratsiooniteoreetikute üks meelisteemasid ilmselt maailma loomisest alates.
Ikka ja jälle astub esile keegi, kes on kas saanud enda sõnul nägemuse, arvutanud välja või kodeerinud lahti mõne müstilise teose või pühakirja ning kinnitab, et meie pisikese maise paradiisi lõpp saabub veel enne, kui me sellele oma vastutustundetu tegevusega jõuame ise otsa peale teha.
Nii ka sel aastal – seekord on ennustuse aluseks ei midagi vähemat, kui kristlik pühakiri piibel ise ning selgub, et kauaoodatud Armageddon ei olegi enam nii kaugel – saabuma peaks see juba sel suvel: 24. juunil 2018. Konspiratsiooniteoreetik Mathieu Jean-Marc Joseph Rodrigue (pildil) on taas tõsisemalt läbi kamminud ühe lõigu piibli Ilmutusteraamatust, nimelt nägemuse kahest metsalisest ning jõudnud järeldusele, et tegemist on igati vettpidava tähtajaga.
Rodrigue usub, et esimeseks määravaks lauseks on fraas: „Ja temale anti suu rääkida suurustamise ja jumalapilke sõnu ja temale anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud.” Eeldatavasti tuleb see number lisada oma tegude viljade lõikamise ja selle teenitud tasule ning ongi viimnepäev teada. Järgmiseks vihjeks tsiteerib mees taas Ilmutusteraamatut: „Siin on tarkus! Kellel on mõistust, see arvaku ära metsalise arv; sest see on inimese arv. Ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.”
Kuidas sellest kõigest vormub kuupäev 24. juuni, jätab mees küll enda teada, kuid eks meil olegi veel jaanipäevani veidi aega, et see ise välja nuputada.
Kas tõesti maailma lõpp?
Kui suur on aga tegelikult tõenäosus, et pärast jaanipidu ärgates oleme silmitsi ilmalõpu viimse vägeva lahinguga. Kas maailm tõesti lõppebki seekord?
Tegelikult on võimalus üsna napp. Nimelt oleme me sel aastal oma suures tähelepanematuses juba mitu maailmalõppu maha magada jõudnud. Ilmselt tuli need, küllap publiku vähesuse tõttu, seega ära jätta.
Esiteks lubas tuntud ilmalõppude spetsialist David Meade, et maailma lõpp saabub juba käesoleva aasta 23. aprillil. Taaskord oli ettekuulutuse aluseks piibli Ilmutusteraamat.
Sedakorda oli luubi all lause lõigust, mis pajatab nägemusest naisest ja lohest: „Ja suur imetäht ilmus taevas; naine, riietatud päikesega ja kuu tema jalge all, ja tema peas pärg kaheteistkümnest tähest. Ta oli käima peal ja kisendas lapsevaevas ja tal oli suur valu sünnitades.”
Meade oli veendunud, et kuna just tol kuupäeval olid nii Päike kui ka Kuu Neitsi tähtkujus, koos Jupiteriga, mis pidanuks tähistama Messiat ennast, siis oli see kaalukas tõendus. Mida muud, kui Neitsi tähtkuju sai naine piiblitsitaadist veel tähendada! Nagu juba öeldud, jäi oodatud sündmus siiski tulemata.
Tegelikult on see juba neljas maailmalõpp üsna lühikese aja jooksul, mida Meade meile lubanud on. Esmalt pidi see saabuma 2017. aasta 23. septembril, mil salapärane hiigelplaneet Niburu pidi ootamatult esile vupsama ning meid kõiki pihuks ja põrmuks tegema, siis pikenes kuupäev oktoobrisse, sealt novembrisse ning lõpuks kinnitas mees, et see kõik olevat vaid katsumusteaja algus ning tõeline ilmalõpp ootab meid ees aprillis.
Teine maailma lõpp järgnes juba napilt kuu aja pärast. Nimelt 20. mail – siis pidanuks Eiji Hoffmani kinnitusel salaja ja öisel ajal naasma Õnnistegija ise, et pühkida maa pealt ära kogu kiivakiskunud kirikusüsteem ning loomulikult kõik ülejäänud patused takkapihta.
Hoffmann avaldas oma väite tõestuseks oma Facebooki lehel ka terve rea pikki ja keerukaid piibli ilmutustel põhinevaid arvutusi, kinnitades, et vaid vähesed suudavad tema põhjalikku tööd mõista ja uskuda ning seega pole oodatagi, et hingekarjased oma lambukesi korralikult patukahetsusele manitseksid või tema hoiatusi jagaksid.
Mitu korda me varem juba pääsenud oleme?
Pea kõigis iidsetes saagades ja müütides jookseb lõimena sees hoiatus ja ettekuulutus maailma lõpust, mil toimub kokkupõrge vastandite vahel ning kogu ilm saab kas otsa või siis parimal juhul hakatakse seda otsast peale looma.
Tõsiselt populaarseks muutusid ilmalõpu ettekuulutused koos kristlusega. Juba esimesel sajandil meie aja järgi oodati innukalt Messia taastulekut ning seda suisa pea iga päev. Hiljem jäi kalender tasahaaval hõredamaks, kuid nüüd – uue aastatuhande saabumisega – on maailmalõpp taas üsna populaarseks muutunud.
Aasta 2000 markeeris murdejoont kahe sajandi ja kahe aastatuhande vahel ning paljud uskusid siiralt, et Y2K koodi all tuntuks saanud arvutiprogrammide uue numbri tunnustamisvõimetus vallandab mingit sorti katastroofi. Loomulikult oli ka toona veelgi kõrgelennulisemaid ja müstilisemaid ootusi õhus. Paraku jäi maailm siiski alles ja me sisenesime tõeliselt apokalüptilisse perioodi.
Majanduskriisid, looduskatastroofid, poliitilised ja sõjalised rahutused ning inimtegevusega üha lähemale nihkuv ökokatastroofi oht on igati soodne kasvulava ka maailmalõpu ootust üles kruvivaile teooriatele. Oodatakse midagi suurt – ja soovitavalt maavälist – mis kogule sellele hädale ja ülekohtule ühe ropsuga lõpu peale teeks. Eks siis seal viimse kohtupäeva aujärje eest jõuab klaarida, kes on süüdi ja kes süütu ning selgeks teha, kelle tee viib põrgusse ja kellel paradiisi.
2001. aasta paiku pidanuks meid hukutama maakoore kataklüsmiline liikumine. Sama moodi jäid paraku ära ka 2002. aasta 8. detsembril toimuv maailma lõpp, mõlemad piibliteemalised ilmalõpud 2007. aastal ning järgmine maakoort määratult nihutav katastroof 2009. aastal.
Õnnistegija jättis meid hätta ega ilmunud tervelt kahel korral 2011. aastal, ning samamoodi ka 2012. aasta maikuus – seega oli tee vaba maiade kalendri ilmalõpule 2012. aasta 21. detsembril.
See viimane oli juba suuremaid laineid löönud sündmus ning selle kohta liikus erinevaid versioone, legende ja ootusi mitmel pool üle ilma. Juba paar aastat enne hakati erinevaile teadmameestele ohtralt küsimusi esitama nii siin kui mujal. Kuid erinevalt lõpu kuulutajaist olid teadmamehed üsna elujaatavad ning näiteks ka Eestis spetsiaalselt temaatilisi loenguid andnud Rudra Shivananda ja tolteekide teadmamees Tlakaelel kinnitasid, et kalendri ja ajastu lõpp ei tähenda veel füüsilise maailma hukku.
Nii läkski – maailm jäi taas alles, kuid apokalüptilised meeleolud kogusid vaid hoogu juurde. Selgus, et tõeliselt hulluks alles alates 2013. aastast lähebki ning ka allikas oli autoriteetne Sir Isaac Newton isiklikult, tema ettekuulutuse sõnul tähistas see aasta maailma allakäigu algust. Ning sealt alates on maailmalõppude kalender juba tõsiselt tihedaks kiskunud.
Siiani on meil õnnestunud osavalt vältida ja tänu kõrgemate jõudude heasoovlikkusele pääseda ilmalõppudest ka 2013. aasta 9. mail ning tervelt neljal korral 2014. aastal. Tol perioodil oli oodata nii Norra saagade Raganrökki, hiigelasteroidi, III Maailmasõja äkilist lainet, Messia naasmist ning veel üht asteroidi. 2015. aastal ei tabanud meid oodatud ülivõimas päikesetorm, taas üks asteroid ning väga täpselt täpsustatud arvutuste põhjal saabuma pidanud piibliennustustest tuntud maailmalõpp.
2016. aasta oli maailmalõppe täis pikitud nagu Tootsi unelmate pidusai rosinaid – millalgi aasta jooksul oli oodata viimsetpäeva, aprillis suurt katastroofi, mais jääst asteroidi ning juuniks arvutati välja uus ja parem maiade kalendri lõpukuupäev, mis pidi garanteeritult paika pidama. Samuti pidi juunis toimuma suurem muutus maa magnetväljas, mis põhjustab maa kiirgusvälja allalangemise ning seega loomulikult ka maailma lõpu – selle saladuse olla meile avaldanud suisa tulnukad ise.Kuna kõik need sündmused siiski ära jäid, täitus kalender üha uute pakkumistega: isehakanud futuroloog Walid Shoebat kuulutas maailma lõpu välja 2016. aasta 31. oktoobriks ning kristlasest arvutiteadlane Nora Roth väitis ilmalõpu saabuvat varasügisel. Hiljem täpsustas ta, et sündmus saabuvat siiski, arvutusvea tõttu, veidi hiljem – detsembris.
Lisaks juba varem välja toodud David Meade’i ennustustele lugesid mitmed kristlikud ettekuulutajad 2017. aastat suure kannatusteaja alguseks. Jätkuvalt oodati ka juba varem lubatud asteroidide ootamatut saabumist.
Sellise pineva kalendriga oleme jõudnud, nagu kangelane parimas põnevusfilmis, laveerida 2018. aasta keskpaika. Kuigi apokalüptiliste ennustuste jada näib olevat kirjum, kui lihavõttemuna, on siingi kahtlemata oma suuremad lemmikud.
Tuntuimad ilmalõpetajad
Müstilistest katastroofipõhjustest on üks populaarsemaid kahtlemata salapärane hiidplaneet Niburu, mille vaenulikud asukad niigi maa peale hammast ihuvad – väidetavalt elavad seal annuakid, keda juba piibel, kuigi teise nimega maininud olla.
Niburu ilmumist on elevusega oodatud juba selle aastatuhande algusest peale, sest salapärase planeedi ilmumine pidavat kuulutama seitsme kannatusteaasta algust, kolmanda ilmasõja puhkemist ning Antikristuse enese saabumist. Juba varem mainitud David Meade on Niburu ja selle tegemiste uurimise suur entusiast ning ta kinnitab, et Elon Muski loodav kosmoselaev on tegelikult mõeldud hoopis NASA-le Niburu hävitamiseks.
NASA ametnikud pole ise eal salapärase planeedi olemasolu kinnitanud ning kogu teadusmaailmast meieni tilkunud info räägib vaid Neptuuni-taguste objektide kahtlasest käitumisest, mis võib viidata, millegi suure lähedusele, kuid ühtegi kindlat märki polevat tänini leitud.
Teine, ilmselt ajalooliselt, kõige oodatum ilmalõpp seostub piiblis kuulutatud viimse kohtupäeva, Armaggedoni lahingu ning Messia enese teise tulemisega. Erinevad asjaga seotud institutsioonid on teemat kommenteerides enamasti olnud pigem napisõnalised.
Kolmas hirmu allikas on loomulikult lai kosmos, kardetakse nii ootamatult maale prantsatava asteroidi tulekut kui ka meie endi kodutähte Päikest. Peljatakse nii päikesepurskeid kui ka Päikese enda elutsüklist johtuvat võimalust ühel päeval nii Veenus, Merkuur kui ka ehk Maa alla neelata. Teadlased kinnitavad, et selle murega tuleks meil hakata tegelema nii umbes 5 miljardi aasta pärast.
Neljandaks oodatakse mõnd senitundmatu loodustsükliga kaasnevat maist kataklüsmi, mida kõige sagedamini seostatakse vulkaanide, hiidlainete, maa magnetpooluste nihkumise ning võimsate ja ootamatute nihetega maakoores. Teadlased kinnitavad, et kõigi selliste protsesside jälgimine on neil üha enam käpas ning kinnitavad, et mastaapseid halbu üllatusi meil ehk niipea oodata ei ole.
Aga millal see maailm siis ikkagi lõpeb?
Loomulikult on nii aegadetagused kui ka kaasaegsed ennustajad ning salateaduste puurijad seadnud maailmalõpu tähtaegu ka kaugemasse tulevikku kui selle aasta jaanipäev.
Kuigi kalender pole veel väga tihedaks kiskunud on tehtud julgemaid pakkumisi nii 2020ndate lõppu kui ka juba pisut tihedamalt 2030ndaisse. Populaarseimad on taas asteroidid ning Õnnistegija naasmine maa peale.
Väga huvitava ennustusega on väidetavalt maha saanud ka Sir Isaac Newton, kellest selgub, et lisaks kaasaegse füüsika alustalade loomisele oli too religioosselt pühendunud mees ka asjaarmastaja tasemel oraakel. Piibli Taanieli raamatut uurides tegi ta kindlaks, et maailm lõpeb 1260 aastat pärast Püha Rooma Keisririigi loomist, pärast seda, kui juudid on naasnud Pühale Maale. Viimane sündmus leidis aset pärast Israeli riigi taastamist 1948. aastal. Seega on salapärase 250 aastat kirstus peidus olnud Newtoni kirja ennustuste põhjal maailmalõpu saabumisajaks 2060.
Kuid ennustustest rääkides – mida arvab kogu asjast kõigi aegade kõige kuulsamaks ennustajaks loetud Nostradamus? Tema kirjapandu andunud fännid väidavad, et Nostradamus on täpselt ennustanud kõike Hitlerist Trumpini ning suuremaid ja pisemaid asju sinna sekka. Kuigi akadeemikud väidavad, et Nostradamuse teoseid on sageli valesti tõlgendatud... ikkagi. Millal siis tema meile maailma lõppu lubab? Võime rahulikult hinge tõmmata ning ilmselt ka jaanipäevajärgsed toiduvarud ikkagi kappi tallele panna – vanameister lubab, et maailma lõpp on veel kaugel. Nostradamuse järgi peaks meie ilm otsa saama kusagil 3797. aasta paiku.
Aga mine sa tea, ehk tasuks ikkagi jaanipäeval napsuga piiri pidada – purjuspäi ei pidavat Paradiisi vastu võetama.